Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 2:1-12
Tähetargad hommikumaalt1Kui nüüd Jeesus oli sündinud kuningas Heroodese ajal Juudamaal Petlemma linnas, siis vaata, hommikumaalt saabusid tähetargad Jeruusalemma
2ja küsisid: „Kus on see juutide vastsündinud kuningas? Me nägime tema tähte tõusmas ja oleme tulnud teda kummardama.”
3Seda kuuldes kohkus kuningas Heroodes ja kogu Jeruusalemm koos temaga.
4Ja ta kutsus kokku kõik rahva ülempreestrid ja kirjatundjad pidi sündima.
5Need ütlesid talle: „Petlemmas Juudamaal, sest nõnda on kirjutatud prohveti käe läbi:
6Ja sina, Petlemm Juudamaal, ei ole Juuda vürstkondadest hoopiski kõige pisem, sest sinust lähtub Valitseja, kes hoiab mu Iisraeli rahvast kui karjane.”
7Seepeale laskis Heroodes tähetargad salaja enda juurde kutsuda, päris nendelt täpset aega, millal täht oli paistma hakanud,
8ja saatis nad Petlemma, öeldes: „Minge ja uurige täpselt välja, kes see laps on! Ja kui te olete ta leidnud, teatage mulle, et ka mina saaksin minna teda kummardama.”
9Tähetargad kuulasid kuninga jutu ära ning asusid teele. Ja vaata, täht, mille tõusmist nad olid näinud, käis nende eel, kuni jäi seisma selle paiga kohale, kus oli laps.
10Tähte nähes rõõmustasid nad üliväga.
11Ja majja sisse astudes nägid nad last koos Maarja, tema emaga, ja kummardasid teda tema ette maha heites, avasid oma aarded ning andsid talle kinke: kulda, viirukit ja mürri.
12Ja kui neid unenäos hoiatati, et nad ei läheks enam Heroodese juurest läbi, läksid nad teist teed tagasi oma maale.
Kuigi Matteus kirjutas oma evangeeliumi eelkõige juute silmaspidades, tahab ta ühtlasi rõhutada, et Jeesus, juutide kuningas on see, kes toob rahu ja õigluse tervele maailmale. Ning, et esimesed, kes Jeesuse tegelikult sellisena ära tundsid, olid paganad! Tänane tekst näitab, kui erineval viisil inimesed reageerisid Jeesuse tulekule - samalaadseid reaktsioone leiame ka edaspidi tervest Matteuse evangeeliumist.
Viha ning ärapõlgamine: pane tähele kuidas Heroodes reageeris teatele Jeesusest (s 8,9). Igasugune “uus juutide Kuningas” oli tema jaoks ohuallikas, ning Heroodes, kes oli valmis maha tapma omaenda perekonna liikmeid, kui ta arvas, et viimased peavad tema vastu salanõu, ei pidanud mikski tappa hulgaliselt beebisid kindlustamaks, et kuninglik troonipretendent ei võta tema trooni.
Ükskõikne hoolimatus: preestrid ning kirjatundjad tundusid teadlikud olevat Vana Testamendi viidetest selle kohta, kus Messias pidi sündima (s 4-6), ometi ei olnud neil pakilisust ise minna teda otsima. Nad olid võimelised Pühakirja tsiteerima, kuid neil oli ükskõik tsiteeritu tegelikust rakendamisest või selle nõudest isiklikule vastusele.
Alandlik austamine: targad “kummardasid tema ette maha heites... ning andsid talle kinke...” (s 11), olles “üliväga rõõmsad” (s 10). See on tõelise kummardamise ilus kirjeldus - kogu südamest, täis rõõmu ning pillav.
Mõned pööravad tähelepanu tookord antud kingitustele, pidades neid väga tähendusrikkaiks: kuld on kuningale kohane kingitus - ja Jeesus oli sündinud kuningaks; viirukit tarvitasid preestrid ohverdamisel - ja siin oli preestrite preester; mürri kasutatid surnute võidmisel - see beebi oli sündinud selleks, et surra. Nii jutustavad meile need kingitused sellest, kes Jeesus on, mida ta tuli tegema ja mida see talle maksma läks. Ja kes ei kummarduks imetluses sellise Jumala ees, kes on meid nii palju armastanud!
Selle kommentaari autor: Paul Woodbridge