Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Tm 5:17-25
Kogudusevanematest17Vanemaid, kes hästi juhatavad kogudusi, peetagu kahevõrra austusväärseiks, eriti neid, kes näevad vaeva sõna ja õpetamisega.
18Pühakiri ütleb ju: „Sa ei tohi siduda kinni pahmast tallava härja suud!” ja „Tööline on väärt oma palka”.
19Vanema vastu tõstetud kaebust ära võta muidu kuulda, kui et on kaks või kolm tunnistajat.
20Patustajaid noomi kõikide ees, et ka teised hakkaksid kartma.
21Ma vannutan sind Jumala ja Issanda Jeesuse Kristuse ja valitud inglite ees, et sa seda kõike silmas peaksid ilma eelarvamusteta ega teeks midagi erapoolikult!
22Ära ole kärmas käsi kellegi peale panema, ära ka tee end võõraste pattude osaliseks! Hoia end puhtana!
23Ära joo enam vett, vaid kasuta veidi veini oma kõhu ja oma sagedaste põdemiste pärast.
24Mõne inimese patud on kohe ilmsed ja viivad kohtumõistmisele, aga mõne patud järgnevad neile.
25Niisamuti on ka head teod ilmsed ning needki, mis seda ei ole, ei saa jääda varjule.
Paulus pöördub nüüd leskedelt koguduse teenijate juurde ning koguduse vastutuse juurde hoolt kanda oma juhtide eest. Ta on taaskord väga praktiline, nimetades palku ja tingimusi, distsipliini ja ordineerimist. Kahekordne au, millest ta räägib (s 17), ei ole mitte kahekordne palk, vaid austus ja tasu. Neid, kes oma aja pühendavad koguduse tööle, tuleb toetada rahaliselt. Kuigi on ilmne, et keegi ei peaks teenistustöösse raha pärast minema, oleks see kogudusele häbiks, kui see ei võta tõsiselt vajadust varustada asjakohaselt ja vastavalt koguduse võimalustele neid, kes on eraldatud selle töö jaoks.
Teenistustöö iseloom muudab juhid haavatavaks ka süüdistustele (tegelikele või kujuteldavatele) ning selleks puhuks on tarvis luua asjakohane uurimiskord. Süüdistustele ei tohi anda mingit ruumi enne, kui need pole kinnitatud mitme tunnistaja poolt; avalikku pattu aga tuleks käsitleda avalikult. On oluline, et mistahes distsiplinaarne protseduur oleks nii õiglane kui ka erapooletu. Juhil ei tohi olla lemmikuid. Ordineerimisega ei ole tark kiirustada, vaid inimest tuleb enne testida. Need, kes on eraldatud kogudusliku teenimise tarvis, peaksid oma kutsumisse suhtuma tõsiselt ning seda tõestama oma eluviisiga. Vaimulik teenimistöö nõuab inimeselt palju ja selleks, et vältida läbipõlemist ning ennetatavaid haigusi, tuleks igati toetada juhi isiklikku tervislikku eluviisi. Inimestestega töötades ei ole tark panna liialt rõhku esmamuljele vaid tuleb õppida eritlema. See mis on inimese südames, ilmutab end üsna varsti hea-, halva- või ükskõiksusena.
Kristlastest orjad, olenemata nende isandast, peaksid ka selles rollis teenima nii hästi kui suudavad. Kristlasest isandale töötamine aga peaks nad veel innukamalt ja paremini tööle motiveerima; ning mitte soodustama oma isanda ärakasutamist või enese lõdvaks laskmist. Kuigi ühiskondlikud süsteemid võivad olla ebaõiglased ja õigustatult ka vaidlustatud, sisaldab meie kutsumine endiselt Kristusest tunnistamist ja Jumala nime kõrgel hoidmist. Torisemine või laisklemine tööl ei edenda kuidagi usku Kristusesse.
Selle kommentaari autor: Colin Sinclair