Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 1:19-28
Ristija Johannes tunnistab Jeesusest19Ja see on Johannese tunnistus, kui juudid läkitasid tema juurde Jeruusalemmast preestreid ja leviite küsima: „Kes sina oled?”
20Tema tunnistas ega salanud, vaid tunnistas: „Mina ei ole Messias.”
21Ja nad küsisid temalt: „Kes siis? Kas sa oled Eelija?” Ja ta ütles: „Ei ole.” - „Kas sa oled prohvet?” Aga tema vastas: „Ei.”
22Siis nad ütlesid talle: „Kes sa siis oled? Me peame andma vastuse neile, kes meid läkitasid. Kelleks sa ennast nimetad?”
23Ta lausus:
„Mina olen hüüdja hääl kõrbes:
Tehke tasaseks Issanda tee,
nõnda nagu prohvet Jesaja on ütelnud.”
24Aga läkitatuid oli ka variseride seast.
25Ja need küsisid Johanneselt: „Kui sa ei ole Messias ega Eelija ega prohvet, miks sa siis ristid?”
26Tema vastas neile: „Mina ristin veega, aga teie keskel, kuigi teie teda ei tea, seisab juba see,
27kes tuleb pärast mind. Mina ei ole väärt tema jalatsipaelagi lahti päästma.”
28See juhtus Betaanias, sealpool Jordanit, kus Johannes oli ristimas.
Mida sa vastad, kui sinult küsitakse, kes sa oled? Just sellises olukorras oli Ristija Johannes.
Nagu lihakssaanud Sõna, ilmub ka Ristija Johannes lavale ilma pikema sissejuhatuseta. Meile ei räägita midagi tema tähelepanuväärsest sünnist, tavatust kõrbeelust ja kaasakiskuvatest jutlustest, mida on mainitud sünoptilistes evangeeliumides (Lk 1, Lk 3).
Tolleaegsed usulised juhid saatsid Johannese juurde delegatsiooni, sest ta ristis kõrbes juute, oma kaasmaalasi (s 8). Markuse 1:4-5 öeldakse, et Johannes kuulutas meeleparanduse ristimist pattude andeks andmiseks - ja suured rahvahulgad kogunesid tema ümber. Taoline tegevus tekitas küsimusi Jeruusalemma templi mõjukate juhtide jaoks.
Saabunud delegatsioon esitab kahtlevaid ja vaenulikke küsimusi Ristija Johannese identiteedi kohta. Küsijad püüavad määratleda ja kategoriseerida, et kontrollida. Kas Johannes uskus end olevat Malakia või 5. Moosese raamatu ettekuulutuste täitumine (5Ms 18:15-18, Ml 4:5)? Ja millised olid Johannese volitused nii kummaliseks teenimiseks (s 25)?
Esiteks: miks oli vaja juute ristida? Ristimist vajasid üksnes proselüüdid (juudiusku pöörduvad paganad). Teiseks: andeksandmist vahendas üksnes tempel ja selles toimuv preestrite teenistus, mitte aga keegi kõrbeerak.Kolmandaks: mitmed revolutsioonilised liikumised olid samal kombel alustanud kõrbes ning Ristija Johannese ümber oli kogunenud juba suur hulk järgijaid. Juutide usujuhid vajasid kinnitust, et Ristija Johannesest ei kujune neile oht ning ta ei alusta mässu roomlaste vastu.
Johannese vastus on kirglikult negatiivne: ei, ma ei ole Messias, ei ole Eelija, ei ole Mooses. Oma meelevalda ja kutsumist põhjendab Johannes hoopis oma suhte kaudu Jeesusesse, kes oli Tõde. Ta ütles: minu ülesanne on viidata kellelegi teisele - kellest te pole veel üldse teadlikud (s 26). Kasutades prohvet Jesaja sõnu (Js 40:3), nimetab Johannes end hoopis “hüüdjaks hääleks kõrbes”, kes kuulutab Iisraelile saabuvat päästet ning taastamist.
Kontrastiks Johannese alandlikule enesemääratlusele on veenvus, millega ta räägib Jeesusest. Oma vastustes rõhutab Johannes igati Jeesuse tähtsust ning oluliselt suuremat rolli.
Johannese evangeeliumis on tunnistus kõigist neist sündmustest selgelt ilmutuslik. See oli Jumala kingitus, et Ristija Johannes sai tunnistada Püha Vaimu laskumisest Jeesusele ristimisel (s 32,33). Ning see ilmutus kinnitas Johannese arusaamist ka iseendast ja oma ebatavalisest, paljusid mõjukaid juhte ärritavast kutsumusest.
* Morris, “John”
Selle kommentaari autor: APÜ