Loe läbi alltoodud kirjakoht: Markuse 14:53-65
Suurkohus kuulab Jeesust üle53Ja nad viisid Jeesuse ülempreestri ette. Ja kõik ülempreestrid ja vanemad ja kirjatundjad tulid kokku.
54Ja Peetrus järgnes talle eemalt ülempreestri õueni. Ja ta istus koos sulastega ja soojendas ennast tule paistel.
55Aga ülempreestrid ja terve Suurkohus otsisid tunnistust Jeesuse surmamiseks, kuid ei leidnud,
56sest paljud tunnistasid küll valet tema peale, aga nende tunnistused ei läinud kokku.
57Siis tõusid püsti mõned, kes esitasid tema peale valetunnistuse:
58"Me oleme kuulnud teda ütlemas: "Mina lammutan selle kätega tehtud templi ja ehitan kolme päevaga teise, mis ei ole kätega tehtud.""
59Aga nõndagi ei läinud nende tunnistus kokku.
60Ja ülempreester, tõustes keskele püsti, küsis Jeesuselt: "Kas sa ei vasta midagi selle kohta, mida need sinu vastu tunnistavad?"
61Aga tema vaikis ega vastanud midagi. Taas küsis temalt ülempreester: "Kas sina oled Messias, Kiidetava Poeg?"
62Aga Jeesus ütles: "Mina olen see, ja te näete Inimese Poja istuvat Väe paremal käel ja tulevat taeva pilvedega."
63Aga ülempreester käristas oma rõivad lõhki ja ütles: "Mis tunnistajaid meil veel vaja on!
64Te olete ise kuulnud pühaduseteotust. Mis te arvate?" Aga nemad kõik otsustasid, et tal on surmasüü.65Ja mõned hakkasid sülitama Jeesuse peale ja katma ta palet ja peksma teda rusikatega ning ütlema talle: "Ütle prohveti kombel, kes see oli!" Ja teenrid jagasid talle kepihoope.
See, et kohus ise tunnistajaid otsis, oli juutide kohtukorra rikkumine. See näitas, et kohus polnud kaugeltki erapooletu. Sisuliselt oli Jeesuse kohta surmaotsus langetatud kohe pärast Laatsaruse ülesäratamist (Jh 11:53). Nüüd toimus vaid selle vormistamine. Surmaotsuse langetamiseks oli vaja kahte või kolme tunnistajat, kelle tunnistused olid omavahel kooskõlas. Selliseid tunnistusi oli aga raske leida mehe vastu, kes oli süüta. Selleski süüdistuses, millest loeme 58. salmis, olid tunnistajad Jeesuse sõnu väänanud. Jeesus oli ju ütelnud: “Lammutage teie see tempel ja mina püstitan selle kolme päevaga” (Jh 2:19). Nüüd ei olnud siis kohtul muud süüdistusmaterjali kui vaid Jeesuse sõnad moonutatud kujul.
Olukorra päästmiseks astus esile Kaifas. Ta püüdis Jeesust kõnelema panna, et kaebealuse sõnadest leida midagi, mida saaks Tema vastu kasutada. Kuid kõigi imestuseks süüdistatav vaikis. Siis esitas ülempreester küsimuse, mis ei lubanud Jeesusel enam vaikida. “Kas sina oled Messias, Kiidetava Poeg?” Jeesus ei saanud seda eitada. Ta ei saanud vaikida, seda oleks võidud valesti tõlgendada. Ka ei saanud Jeesus seda neile tõestada, sest nende südamed olid kõvad ja nende silmad pimedad, nõnda nagu oli ennustanud prohvet Jesaja (Js 6:9, 10).
Nii mõistis Suurkohus Messia surma selle eest, et Ta nimetas ennast Messiaks.