Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Markuse 14:66-72

Teisipäev, 6. Aprill 2004

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Markuse 14:66-72

Peetrus salgab Jeesuse
66Ja kui Peetrus oli all õues, tuli üks ülempreestri teenijatüdruk
67ja, nähes Peetrust ennast soojendamas, ütles tema otsa vaadates: "Ka sina olid selle Naatsaretlase Jeesusega."
68Aga tema salgas: "Ma ei mõista ega saa aru, mida sa kõneled!" Ja ta läks sealt välja eesõue.
69Ja nähes teda seal, hakkas sama teenijatüdruk jälle ütlema juuresseisjatele, et see on üks nende seast.
70Aga Peetrus salgas taas. Ja üsna varsti ütles üks juuresseisjaid taas Peetrusele: "Tõesti, sina oled nende seast, sinagi oled ju galilealane!"
71Tema hakkas aga sajatama ja vanduma: "Ma ei tunne seda inimest, kellest teie räägite!"
72Ja kohe laulis kukk teist korda. Ja Peetrusele tuli meelde lause, mis Jeesus oli talle öelnud: "Enne kui kukk kaks korda laulab, salgad sina mu kolm korda ära!" Ja ta puhkes nutma.

Jeesuse arreteerimisel olid kõik jüngrid laiali jooksnud (s 50). Peetrus oli eemalt siiski järgnenud Jeesusele kuni ülempreestri õueni, et näha, kuidas asi lõpeb (Mt 26:58).

Temaga oli kaasas ka Johannes, kellega ta oli ilmselt põgenedes kokku jäänud. Kui Jeesus pärast lühikest peatust Hannase juures edasi Kaifase juurde viidi, avanes Peetrusele ja Johannesele uus võimalus. Johannes oli ülempreestrile tuttav (Jh 18:15) ja tal oli võimalus majja pääseda.

Jeruusalemma majad olid tavaliselt ehitatud ümber nelinurkse õue. Tänavale pääses majast vaid õue kaudu. Õu oli tänavast eraldatud müüriga, milles oli suur värav ning selle kõrval väike jalgvärav (Ap 12:12, 13). Mõnel majal olid õuepoolsel küljel ka lahtised rõdud. Johannese abiga pääses ka Peetrus õuele (Jh 18:16).

Et kevadised ööd olid külmad, siis olid ülempreestri sulased teinud õuele lõkke, et selle ümber ennast soojendada. Ka Peetrus astus tule lähedale, et sooja saada. Seal juhtuski, et kõikide tähelepanu oli pööratud Peetrusele ja tal polnud süüdistuse eest kuhugi põgeneda. Ta ei leidnud olukorrast muud väljapääsu kui teeselda teadmatut.

Kolmekordse salgamise järel laulis kukk teist korda ning ta pilk kohtus Jeesuse omaga (Lk 22:61). Sel hetkel tuli Peetrusele meelde lause, mida Jeesus oli talle ütelnud. Millist häbi ja valu võis Peetrus tol hetkel tunda! Ta ruttas välja ja nuttis. Ent see nutt ei näidanud Peetruse vaimuliku elu lõppu, vaid uue algust.

Kahetsus on hetk, mil sureb inimese uhke enesekindlus ja liigne eneseusaldus.