Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2 Ts 1: 1-12
Tervitus1Paulus ja Silvanus ja Timoteos - tessalooniklaste kogudusele Jumalas, meie Isas, ja Issandas Jeesuses Kristuses:
2Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!Jumala õiglasest kohtust3Meil tuleb alati tänada Jumalat teie eest, vennad, nõnda nagu on kohus, kuna teie usk jõudsasti kasvab ja armastus, mis teil igaühel on üksteise vastu, rohkeneb,
4nii et ka meie ise kiitleme teist Jumala kogudustes, teie vastupidavusest ja ustavusest kõigis tagakiusamistes ja kitsikustes, mida te talute
5Jumala õiglase kohtu märgiks selle kohta, et teid on arvatud Jumala riigi vääriliseks, mille pärast te ka kannatate.
6See on tõepoolest Jumala poolt õiglane, et teie vaevajaile tasutakse viletsusega
7ja teile, keda vaevatakse, antakse hingamist koos meiega, siis kui Issand Jeesus ilmub taevast oma väe inglitega
8leegitsevas tules, karistades neid, kes ei tunne Jumalat ega ole kuulekad meie Issanda Jeesuse evangeeliumile.
9Need saavad karistuseks igavese hukatuse eemal Issanda palgest ja tema vägevuse kirkusest,
10kui ta tuleb, et tol päeval olla kirgastatud oma pühade hulgas ja imetletud kõigi usklike seas; sest teie juures on meie tunnistust peetud usutavaks.11Sellepärast me palvetamegi alati teie eest, et meie Jumal teeks teid oma kutsumise vääriliseks ja et ta oma väes teeks täielikuks kogu teie headuse meelepärasuse ja usu teo,
12et meie Issanda Jeesuse nimi kirgastuks teis ja teie temas, meie Jumala ja Issanda Jeesuse Kristuse armu mööda.
Kui esimest kirja kannab ootus Kristuse tagasitulekust, mis seisab iga hetk ukse ees, siis teises kirjas lisandub teadmine, et see tulek võib ka viibida.
Salmist 3 on näha, kuidas Paulus imetleb sügavalt seda noort kogudust ja tunneb suurt rõõmu oma kallitest ususõpradest. Tessaloonika kogudust on ähvardatud ja taga kiusatud selle sünnist peale, ometi on need usklikud säilitanud oma usu ehtsuse ning rõõmsa andumuse oma päästjale Kristusele
Pane tähele salmist 11, kui tihti Paulus oma usukaaslaste pärast palvetab! Ja Pauluse eestpalvetel on kindel siht. Nimelt, et kristlaste usu- ja heateod võiksid üha täielikumalt Jumala au ilmutada, et tessalooniklased jääksid püsima tagakiusudes ning valmistuksid auriiki sisse minema nagu need, kes Jeesuse ütluse järgi „on väärt arvatud saama tolle ajastu osaliseks ja surnuist üles tõusma“ (Lk 20:35).
Paulus veendumuse kohaselt on kannatused kristlase elus selle tõenduseks, et kristlasi ootab ees vastuminek Issanda suure auhiilguse saabumisele (s 3). Jumal ei lase oma lapsi kurjal karistamatult piinata; Jumalast saab karm kohtumõistja nende üle, kes Tema omasid on vaevanud. Ning vaevatuile on Jumal valmistanud hingamispaiga.
Paulus elab koos kaaskristlastega selles eelrõõmus.
Rõõmusta, rõõmusta, rõõmusta!
Selle kommentaari autor: Ingmar Kurg