Neljapäev, 13. Mai 2004
Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2 Sm 24: 18-25
Taavet toob ohvri18Ja Gaad tuli Taaveti juurde selsamal päeval ning ütles temale: "Mine ja püstita Issandale altar jebuuslase Arauna rehealuse paika!"
19Ja Taavet läks Gaadi sõna peale, nagu Issand oli käskinud.
20Ja kui Arauna välja vaatas ja nägi kuningat ja tema sulaseid tulevat tema juurde, siis läks Arauna välja, kummardas kuninga ees ja heitis silmili maha.
21Ja Arauna küsis: "Mispärast mu isand kuningas tuleb oma sulase juurde?" Ja Taavet vastas: "Et osta sinult rehealust ja ehitada Issandale altarit, et nuhtlus võetaks rahva pealt."
22Ja Arauna ütles Taavetile: "Võtku ja ohverdagu mu isand kuningas, nagu ta silmis hea on! Näe, siin on veised põletusohvriks, pahmareed ja veiste ikked puudeks.
23Selle kõik, kuningas, annetab Arauna kuningale." Ja Arauna ütles kuningale: "Issand, su Jumal, olgu sulle armuline!"
24Aga kuningas ütles Araunale: "Ei, vaid ma ostan need tõesti sinult täie hinna eest. Ma ei taha ohverdada Issandale, oma Jumalale, põletusohvreid, mis ilma on saadud!" Ja Taavet ostis rehealuse ja veised viiekümne hõbeseekli eest.
25Ja Taavet ehitas sinna altari Issandale ning ohverdas põletus- ja tänuohvreid. Ja Issand kuulis maa palvet ning Iisraelilt võeti nuhtlus.
Huvitav, et Taavet võrdleb inimesi lammastega just seal, kuhu hiljem püstitatakse tempel (2 Aj 3:1). Seal hakkavad lambad inimeste eest surema, kuni ükskord Jumala Tall lunastab inimeste patud.
Arauna (Ornan) oli jebuuslane. Jebuuslased elasid Kaananimaal enne iisraellaste tulekut.
Taavet ei lase endale ohvrit kinkida, sest mis ohver see on, mis midagi ei maksa.
Kes määras altari, hiljem templi asukoha (vt s 18)? Kuni Jeesuse surmani Kolgatal oli see koht, kus inimesed võisid saada elava Jumalaga lepitust. Sellepärast oli see paik Vana Testamendi usklikele nii tähtis.
Issand kuuleb palveid