Loe läbi alltoodud kirjakoht: Iiob 12
Iiob tunnustab Jumala tarkust ja väge1Siis rääkis Iiob ja ütles:
2"Tõsi, teie olete inimesed ja koos teiega sureb tarkus.
3Ka minul on mõistus nagu teil, ma ei jää teist maha. Ja kes ei mõistaks seda kõike?
4Naerualuseks ligimesele on saanud, kes hüüab Jumala poole, et see teda kuuleks. Naerualuseks on õige ja vaga.
5Ülbe arvates ei ole vaja õnnetusest hoolida, see tabab neid, kelle jalg libastub.
6Rahus on rüüstajate telgid ja julgeolek on Jumala ärritajal, sellel, kes Jumalat oma käes kannab.
7Aga küsi ometi loomadelt, et need õpetaksid sind, ja taeva lindudelt, et need annaksid sulle teada,
8või kõnele maale, et ta teeks sind targaks, ja et mere kalad jutustaksid sulle!
9Kes neist kõigist ei tea, et seda on teinud Issanda käsi,
10kelle käes on kõigi elavate hing ja iga lihase inimese vaim.
11Eks kõrv katsu sõnad läbi ja eks suulagi maitse rooga?
12Elatanuil on tarkus ja pikaealistel mõistus.
13Jumalal on tarkus ja vägi, temal on nõu ja mõistus.
14Mida tema maha kisub, seda ei ehitata üles; keda tema vangistab, seda ei vabastata mitte.
15Vaata, kui tema peatab veed, tekib kuivus, ja kui ta need valla päästab, hävitavad need maa.
16Temal on tugevus ja tulemus, tema päralt on eksija ja eksitaja.
17Tema viib nõuandjad riisutavaks ja teeb kohtumõistjad narriks.
18Tema tühistab kuningate karistused ja köidab neile endile köie vööle.
19Tema saadab preestrid paljajalu teele ja paiskab ümber vägevate istmed.
20Tema riisub usaldusväärsetelt huuled ja võtab vanadelt aru.
21Tema valab õilsate peale põlgust ja lõdvendab tugevate vööd.
22Tema ilmutab saladused pimedusest ja toob surmavarju valguse kätte.
23Tema teeb rahvaid suureks ja hukkab neid, tema laotab rahvaid laiali ja hävitab neid.
24Maa rahva peameestelt võtab ta mõistuse ja paneb nad eksima tühjal teeta maal.
25Nad kobavad pimeduses valguseta ja ekslevad nagu joobnud.
Olen sageli mõtisklenud inimese püüde üle ette näha oma tulevikku. Mõned nimetavad seda ennustuseks, teised prohveteeringuks. Kas nii on võimalik välistada üllatused? Kas eelistame olla hästi varustatud iga elujuhtumi puhuks? Selline on inimloomus – ihaldada tuntud, oodatud ja ennustatud asju, sest nii tunneme ennast mugavamalt. Probleemid tekivad, kui püüame samu printsiipe rakendada Jumalale.
Iiob astub sellisele mõtteviisile vastu suveräänse Jumala jõulise perspektiiviga, kes on üle kõigist asjust (s 13-25). See suur Jumal on väljaspool loomulikku reaalsust kui kosmose kujundaja, maailma Issand, elule alusepanija. Ta on saanud ilmutuse kõikemahutavast Jumalast, keda ei saa toppida karpi. Äkki näivad tema sõprade nõuanded pisitillukestena.
Meie postmodernistliku maastiku käibetõed võivad meid lollitada. Aga Iiobi näide on uskumatu! Ta jälgib Jumala kätt, siiski seisab vastu Jumala tegude seletamisele või õigustamisele. Ta näib tugev, siiski lihtne, usalda.