Umbes samasuguse küsimuse esitasid Jeesusele hämmastunud jüngrid, kui Jeesus neile ütles, et rikkal on raske minna taevariiki. Juudid olid veendunud, et maine rikkus ja üldine lugupidamine on Jumala õnnistuse tunnus – olid ju patriarhid ning Iisraeli kuningad Taavet ja Saalomongi kõik jõukad mehed.
Kes meist ei tahaks olla materiaalselt kindlustatud ja teiste poolt austatud? Kui loobuda rikkusest ja valida vaesus, kas siis on õndsus garanteeritud?
Jeesus vastas jüngritele, et inimesel on tõesti võimatu õndsaks saada, kui Jumal talle appi ei tule. Süda võib jääda ka üsna vähese varanatukese külge, ja teisalt võib palju suurem varandus taevas olla ka väga rikkal inimesel, sest ta süda ei ole oma maise vara küljes.
Mis on õndsus?
Igal inimesel on südame sügavuses igatsus lähedase osaduse järele oma Loojaga: see on igatsus õndsuse, õnnistuse järele. Jeesus ütleb Lk 11:28, et õndsad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja seda järgivad. See tähendab, et õndsus on meeleparanduse ja pääste tulemus. Rikkus, kuulsus ja lõbus elu võivad meie elus esikoha saada ning Jumala sõna teisele või kolmandale kohale tõrjuda.
Salm 21b ja 22 ei kiida õndsaks pessimistlikku käegalöömist ja meelega tülinorimist. Kurvastamine ja tagakius on sageli hoopis kristlase kui taevariigi kodaniku vastutustundliku eluviisi loomulik tulemus (loe nt Jh 15:19-21).