Kellele on adresseeritud need õpetussõnad: kas rahvale, kes kuulas Jeesust tol ammusel ajal, või ka meile ja praegu? Tähelepanelikult lugedes märkad, et seal ei kõnelda ainult tollest hetkest ja olukorrast: inimestevahelised suhted on ikka samasugused ja küsimus, kuidas suhtuda oma kaasinimesse, on jäänud läbi aastatuhandete samaks. Seega on see sõnum ka meile, vihjates meie eksisammudele ja hoiatades meid.
Oleme harjunud, et meie ajal on suhtlemise aluseks põhimõte: kuidas sina mulle, nõnda mina sulle. Armastusväärse inimese vastu on kerge olla kena ja lahke, aga kurjusele peaks küll kurjaga vastama. See on nii, kui inimene seab oma käitumise aluseks teise inimese käitumise. Loetud salmide põhjal ei anna Jeesus oma järgijatele õigust nõnda käituda. Kristlasele ei ole eeskujuks mitte teine inimene, vaid Jeesus Kristus ise.
Kuidas käitub Tema minuga? Mitte inimlikku õiglust järgides, vaid jumaliku armastusega. Jumala armastus ei ole pime inimese patu ja ülekohtu suhtes, vaid patust päästev armastus. Jumala armastus tahab, et ülekohtune oma eluviisi kahetseks ja sellest pääseks. Nõnda nagu Jumal on Jeesuses minusse suhtunud, pean ka mina suhtuma ülekohtustesse kaasinimestesse. Aga seda ma oma jõuga ei suuda: üksnes Jumala abiga võin armastada ka vaenlast, needusele vastata õnnistusega ja kurjategijate pärast palvetada.