Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Mo 9:1-17
Jumala leping Noaga1Ja Jumal õnnistas Noad ja tema poegi ning ütles neile: "Olge viljakad, teid saagu palju ja täitke maa!
2Teid peavad kartma ja pelgama kõik maa loomad ja kõik taeva linnud, kõik, kes maa peal liiguvad, ja kõik mere kalad; need on teie kätte antud.
3Kõik, mis liigub ja elab, olgu teile roaks; kõik selle annan ma teile nagu halja rohugi.
4Kummatigi ei tohi te liha süüa ta hingega, see on: ta verega!
5Tõepoolest, teie eneste verd ma nõuan taga: ma nõuan seda kõigilt loomadelt, ja ma nõuan inimestelt vastastikku inimese hinge!
6Kes valab inimese vere, selle vere valab inimene, sest inimene on tehtud Jumala näo järgi!
7Ja teie olge viljakad, teid saagu palju, siginege maa peal ja paljunege seal!"8Ja Jumal rääkis Noa ja tema poegadega, kes ta juures olid, ning ütles:
9"Mina, vaata, teen lepingu teiega ja teie järglastega pärast teid,
10ja iga elava hingega, kes teie juures on: lindudega, kariloomadega ja kõigi metsloomadega, kes teie juures on, kõigiga, kes laevast välja tulid, kõigi maa loomadega.
11Ma teen teiega lepingu, et enam ei hävitata kõike liha uputusveega ja veeuputus ei tule enam maad rikkuma."
12Ja Jumal ütles: "Lepingu tähis, mille ma teen enese ja teie ja iga teie juures oleva elava hinge vahel igavesteks põlvedeks, on see:
13ma panen pilvedesse oma vikerkaare ja see on lepingu tähiseks minu ja maa vahel.
14Kui ma kogun maa kohale pilvi ja pilvedes nähakse vikerkaart,
15siis ma mõtlen oma lepingule, mis on minu ja teie ja iga elava hinge vahel kõiges lihas, ja vesi ei saa enam kõike liha hävitavaks uputuseks.
16Kui pilvedes on vikerkaar, siis ma vaatan seda ja mõtlen igavesele lepingule Jumala ja iga elava hinge vahel maa peal olevas kõiges lihas."
17Ja Jumal ütles Noale: "See on selle lepingu tähis, mille ma olen teinud enese ja kõige liha vahel, mis maa peal on."
Pärast veeputust tunnistab maailm ikka oma Loojale: maailm on täis Jumala hiilgust… Linnud laulavad Talle, äike räägib Tema võimsusest, lõvi meenutab Tema tugevust, meri Tema suurust, mesi Tema magusust, nad on natuke Tema moodi, nad muudavad Ta tuttavaks, nad räägivad Temast, nad annavad Talle au. Kuid paradoks on, et ainus olend, kes kannab Jumala kuju, ähvardab loodut oma vägivallaga (4:24-6:11). Loodu ja mitte ainult inimene peavad olema kaitstud niisuguste hävitavate jõudude vastu (s 6). Inimene valitsemist loodu üle kinnitatakse taas (s 2, 3), kuid ta tehakse ka aruandvaks Jumalale, kes on kogu elu lähe. Meie suhe looduga on seepärast vältimatult moraalne, et meie käes on Jumala püha omand, ja peame seda valitsema kaastundega. Kristlikule mõtlemisele on olulised suured eluküsimused, nagu abort, eutanaasia, surmanuhtlus ja enesetapp (s 4-6). Kolm korda Jumal hoiatab, et Ta nõuan aru (s 5). Kuigi me peame olema pidevalt ärkvel, sest erinevatel võimudel on kalduvus see looming segi lüüa, selle elu jätkumine aegade lõpuni ei sõltu meist. Jumal on teinud lepingu – ühepoolselt, tingimusteta ja igaveseks – säilitada loodu (s 8-17).
Selle kommentaari autor: Dennis Lennon