Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rm 9:30-10:13
Iisrael ja Jumala õigus30Mis me siis ütleme? Seda, et paganad, kes õigust ei taotlenud, on õiguse kätte saanud, ent õiguse, mis tuleb usust.
31Aga Iisrael, kes taotles õigust Seaduse varal, ei ole Seaduseni ulatunud.
32Mispärast? Sellepärast, et nad ei lähtunud usust, vaid arvasid õigeks saavat tegudest. Nad komistasid vastu komistuskivi,
33nagu on kirjutatud:
"Ennäe, ma panen Siionisse komistuskivi ja pahanduskalju, ja see, kes usub temasse, ei jää häbisse." 1Vennad, minu südamesoov ja eestpalve Jumala poole Iisraeli laste eest on, et nad pääseksid.
2Ma tunnistan neile, et neil on indu Jumala suhtes, kuid mitte tunnetuse kohaselt;
3sest nad ei mõista Jumala õigust ning, püüdes kehtestada oma õigust, ei ole alistunud Jumala õigusele.
4Sest Seaduse lõpp on Kristus, õiguseks igaühele, kes usub.5Sest Mooses kirjutab Seadusest tuleneva õiguse kohta: "Inimene, kes seda teeb, jääb elama selle kaudu."
6Ent õigus, mis tuleb usust, ütleb: "Ära ütle oma südames: Kes läheb üles taevasse? - see tähendab Kristust alla tooma,
7või: Kes läheb alla sügavusse? - see tähendab Kristust üles tooma surnuist."
8Kuid mida see siis ütleb?
"Sõna on su lähedal, sinu suus ja su südames."
See on ususõna, mida me kuulutame.
9Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse,
10sest südamega usutakse õiguseks, suuga aga tunnistatakse päästeks.
11Sest Pühakiri ütleb: "Ükski, kes usub temasse, ei jää häbisse."
12Ei ole ju erinevust juudi ja kreeklase vahel, sest seesama Issand on kõikide Issand, rikas kõikide heaks, kes teda appi hüüavad.
13Sest igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse.
Paulus annab oma argumendile erilise pöörde salmis 31. Me ootame, et ta ütleks, et Iisraeli ei saavutanud õigust, kuid selle asemel ütleb ta, et Iisrael ei saavutanud Seaduse järgimist. Ta esitab selle väite oma erilise hoole tõttu näidata Jumala sõna õigsust. Sest Seadus tähendab Vana Testamenti ja see on ka kogu Jumala sõna Iisraelile. Niisiis rõhutab Paulus, et Seadus, kui seda õigesti mõista, nõuab usku Jumalasse. Seetõttu, kui juudid ei usu Jeesusesse, ei ole nad seadusekuulekad.
Mõte on eriliselt rõhutatud 10:4: Kristus on kogu seadus ja õige on igaüks, kes usub. Ta kasutab nelja kirjakohta Vanast Testamendist näitamaks, et Jeesus pakub sedasama, mis Seadus – see on õigust, südame muutmist imelises uues suhtes Issandaga, mis põhineb usul. Juutide püüdlus Jumala poole (s 2), mis käsitleb Seadust kui reeglite raamatut ja sõnakuulmist kui võistlust, läheb tegelikult Seaduse tuumast mööda.
Oluline kirjakoht selle kohta on 5Ms 30:6-8. Lähtudes 5Ms peamisest sõnumist – sõnakuulmine peab algama armastusest – ütleb Paulus julgelt, et sõna (Seadus) on sõna usust, mida me kuulutame. Ainult Jeesuses saavad usk ja sõnakuulmine tõeliseks. Evangeelium ja Seadus räägivad ühest asjast, Jeesus on Piiblit läbiv joon.
Selle kommentaari autor: Steve Motyer