Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rm 14:14-23
Nõdrausuliste kohtlemisest14Ma tean ja olen veendunud Issandas Jeesuses, et miski pole ebapuhas iseenesest, vaid on keelatud üksnes sellele, kes arvab midagi keelatu olevat - sellele on see keelatud.
15Aga kui su vend saab toidu pärast kurvaks, siis sa ei käi enam armastuse järgi. Ära saada hukka oma toiduga seda, kelle eest Kristus on surnud!
16Ja ärgu olgu teotatav see, mis teie jaoks on hea.
17Jumala riik ei ole ju söömine ega joomine, vaid õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus.
18Sest kes sel kombel teenib Kristust, see on Jumalale meelepärane ja tunnustatud inimeste poolt.
19Niisiis, taotlegem seda, mida on vaja rahuks ja üksteise ülesehitamiseks!
20Ära kisu toidu pärast maha Jumala teost! Kõik on küll puhas, kuid häda inimesele, kes sööb teisele komistuseks!
21Hea on liha mitte süüa ja veini mitte juua ja mitte teha seda, mis on su vennale komistuseks.
22Usku, mis sul on, pea iseenese jaoks Jumala ees. Õnnis on see, kes enda üle kohut ei mõista selles, mis ta leiab õige olevat.
23Kui aga keegi sööb kõheldes, siis on ta süüdi mõistetud, sest see ei tule ta usust. Aga kõik, mis ei tule usust, on patt.
Usus nõrk ei pea selliseks jääma, vaid kasvama, et hakata õigesti mõistma Jumala riiki ja omandada kindel alus. Õige käitumisega võib kaasusklik teda selles aidata.
Jumala riik ei seisne välistes käitumisviisides või kommetes, vaid see on südame olukord (vt Lk 17:20-21). Jumala riik on:
- õigus, st õigeksmõistmine, mis tuleb Kristuse lunastustöö läbi (Rm 4:5, 24-25)
- rahu, mille saladus on puhtas südames (Rm 5:1)
- rõõm, mis tuleb osadusest Jumalaga (1Pt 1:8).
See ei ole teoreetiline teadmine, vaid Püha Vaimu praktiline tegevus. Jeesus võttis Jh 14:18-20 selle kokku tõotusega elust, mille uskujad saavad Tema kaudu.
Selline Jumala riigis elamine kasvatab meie usku ja vabastab vaidlustest ning kõhklustest, millest varem juttu oli. Omakorda saame kolme õnnistuse osaliseks, mida esitab s 18:
1) oleme Kristuse orjad (sulased, teenrid),
2) oleme meelepärased Jumalale,
3) oleme kõlblikud ja vastuvõetavad inimestele.
Teenides Kristust sõnakuuleliku sulasena Tema antud elujõus, on meie elu Isale Jumalale meelepärane ja Ta heameele õnnistus on meie üle. Olles Jumalale meelepärased, oleme kindlasti ka kõige kasullikumad oma kaasinimeste jaoks.
Kui omame selliselt Kristuse meele, suudame Tema valguses mõista väliseid asju õigesti. Kõik on iseenesest puhas; kõik on ka lubatav, kuid kõik ei austa Jumalat, kõigest ei ole kasu ja kõik ei aita parandada teist (vt 1Kr 10:23-24).
Selle kommentaari autor: Udo Veevo