Paulus lõpetab oma kiidulaulu üksmeelele. Nüüd saab selgeks, et need erinevused olid peamiselt juutide (nõrgad) ja tugevate (paganad) vahel. Paulus näitab nende kahe grupi omavahelist seotust.
Kristus tuli juutide juurde, et neid teenida ja täita Jumala tõotus Aabrahamile ja tema järeltulijatele, et kõik rahvad oleksid nende läbi õnnistatud.Paulus püüab näidata Vana Testamendi erinevate osade põhjal, et paganatel on tõeliselt põhjust Jumalat kiita. Jesse juur, Kristus, tõuseb võimsa valitsejana tuues lootust nii juutidele kui paganatele.
See peatükk lõpeb Pauluse õnnistustega ja toob välja Rooma kirja põhiväite. Jumal on lootuse Jumal kõigile usklikele, olenemata nende rahvusest või arengutasemest. Rahu ja rõõm, mida annab Püha Vaim kõigile, kes usuvad Teda, täidavad neid ülevoolavalt. Püha Vaim võimaldab neil usklikena kõike jagada ja tulla kokku, et ühel häälel kiita ja austada Jumalat.
Nii judaism kui kristlus on laulvad religioonid. Lootus, mis põhineb Jumala tõotustel, leiab väljenduse judaismi suurepärastes lauludes ja kasvab veelgi kristluse lauludes. Oma surmaga tegi Kristus võimalikuks kogu maailma rahvastele ühineda rõõmsas kiituslaulus Jumalale. Tänapäeval lauldakse neid kiituslaule üle maailma, kõikjal, kus evangeeliumit kuulutatakse, ja need laulud kõlavad igavesti koos kogu looduga.