Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 21:1-14
Jeesus ilmub Tibeeriase järve rannal1Pärast seda ilmus Jeesus jüngritele veel Tibeeriase järve ääres. Aga ta ilmus nõnda:
2Siimon Peetrus ja Toomas, keda nimetatakse Kaksikuks, ja Naatanael, kes oli Galilea Kaanast, ja Sebedeuse pojad ja veel kaks tema jüngritest olid seal koos.
3Siimon Peetrus ütles neile: "Ma lähen kalale." Nad ütlesid talle: "Me tuleme sinuga kaasa." Nad läksid välja ja astusid paati. Ent sellel ööl ei püüdnud nad midagi.
4Aga koidu ajal seisis Jeesus kaldal. Ent jüngrid ei teadnud, et see on Jeesus.
5Jeesus ütles siis neile: "Lapsed, on teil midagi leivakõrvaseks?" Nad vastasid talle: "Ei ole."
6Aga tema ütles neile: "Heitke noot paremale poole paati, siis te leiate!" Nad heitsidki, ja ei jaksanud seda enam tõmmata kalade hulga tõttu.
7Nüüd ütles jünger, keda Jeesus armastas, Peetrusele: "See on Issand!" Siimon Peetrus, kuulnud, et see on Issand, võttis kuue ümber, sest ta oli alasti, ja hüppas järve.
8Aga teised jüngrid tulid paadiga - nad ei olnud ju kaldast kaugemal kui umbes kakssada küünart - ja vedasid noota kaladega.
9Kui nad nüüd tulid mäele, nägid nad valmis lõket ja selle peal kala ning leiba.
10Jeesus ütles neile: "Tooge neid kalu, mida te praegu püüdsite!"
11Siimon Peetrus läks üles ja tõmbas mäele nooda täis suuri kalu, arvult sada viiskümmend kolm. Ja noot ei rebenenud, kuigi neid oli nii palju.
12Jeesus ütles neile: "Tulge sööma!" Ükski jüngritest ei julgenud temalt küsida: "Kes sa oled?", sest nad teadsid, et ta on Issand.
13Jeesus tuli ja võttis leiva ja andis neile, ja samuti kala.
14See oli Jeesusel juba kolmas kord jüngritele ilmuda pärast surnuist ülestõusmist.
Kui lunastus oleks antud inimesele vaid üheks korraks, siis iga langemise vääratus kaotaks kõik. Arm aga tegutseb jätkuvalt ja korduvalt.
Jüngrid laksid, Peetrusega eesotsas, tagasi võrkude juurde. Meenutame, et Jeesus oli nad kutsunud võrkude juurest. Ta oli läkitanud nad välja kuulutama Jumala riiki. Aga Tema ise ei olnud parajasti nende juures. Võib-olla läksid nad kalale sellepärast, et ei osanud muud peale hakata või polnud neil midagi süüa.
Hommikuks polnud lugu parem: mehed olid unised, väsinud ja veelgi näljasemad. Hinges tühjus ja pettumus. Seal hüüab neid keegi: “Lapsed!” Nii tuleb ainult Jeesus. Kelle lapsed? Selle, kes käsib tuuli ja kalu, kelle meelevallas on nii elu kui surm!
Peetrusel hakkas miskipärast hirmus kiire (7). Isegi Johannes, kelle evangeeliumist leiame mõnegi Jeesuse eravestluse “protokolli” (3. ptk Nikodeemosega, 4. ptk Samaaria naisega), ei kirjuta, millest nad seal omavahel rääkisid, kuni teised järele jõudsid. Arvata võib, et Peetrus tahtis korraldada salgamise asja. On asju, mis peavadki jääma ainult osaliste teada.
Kaldal on sütetuli, kalad ja leib. Kust sai Jeesus need? Ka see on ime. Enne, kui anda uusi ülesandei, toidab Jeesus oma väsinud jüngreid (12). Augustinus palus: “Issand, nõua minult, mida tahad, aga enne anna, mida nõuad!”