Juttu on jüngrist, kes peab olema keskendunud. Peetrus, kellele Jeesus veelkordse misjonikäsu esitas, on jälle hajevil. Nagu alati on ta kavatsused head. Ta on mures nii Johannese kui ka enda tuleviku pärast. Kuid Jeesus julgustab teda olema keskendunud. Ainus asi, mille pärast Peetrus peab muretsema, on Jeesuse järgimine. Ta ei ole teiste eest vastutav. Ta vastutab selle raja eest, mida tema peab käima. Kui kergesti me koormame end asjadega, mille pärast Jumal pole meid teinud vastutavaks.
Juttu on jüngrist, kelle eesmärk on tunnistada tõde. Kogu evangeeliumi jooksul rõhutab Johannes eriti tunnistamise ja tõe teemat. Ta räägib asjadest, mille tunnistaja ta on ise olnud. Ta ei räägi väljamõeldistest, vaid faktidest. Evangeelium on jõudnud ringiga tagasi. See algas Johannes tunnistusega ja lõpeb samaga. Vahepeal on juttu paljudest teistest tunnistajatest, alates Ristija Johannesest. Kõik tunnistavad Jeesusest, oodatud Messiast, Jumala Pojast, sellest, kes on väärt, et Teda uskuda.
Evangeelium jutustab meile loo, mida edasi rääkida. Selle loo läbi võime esitada inimestele üleskutse uskuda Jeesust. See räägib meile ka, et aeg on piiratud. Kristus tuleb tagasi. Niikaua peame jutustama seda lugu ja tegema, mida Ta meil käsib teha.