Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 6:22-31
Jeesus kõneleb tõelisest leivast22Järgmisel päeval nägi järve kaldal seisev rahvahulk, et seal oli ainult üks paat. Nad teadsid, et Jeesus ei olnud astunud paati koos oma jüngritega, vaid ta jüngrid olid ära läinud üksi.
23Tibeeriasest tuli veel teisi paate selle paiga lähedale, kus nad olid söönud Issanda õnnistatud leiba.
24Kui siis rahvahulk nägi, et seal ei olnud ei Jeesust ega ta jüngreid, astusid nad paatidesse ning tulid Jeesust otsides Kapernauma.
25Ja kui nad leidsid ta teiselt poolt järve, ütlesid nad talle: "Rabi, millal sa siia said?"
26Jeesus vastas neile: "Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, te ei otsi mind mitte sellepärast, et te nägite tunnustähti, vaid et te sõite leiba ja teie kõhud said täis.
27Ärge nõutage rooga, mis hävib, vaid rooga, mis püsib igaveseks eluks. Seda annab teile Inimese Poeg, sest teda on Jumal Isa pitseriga kinnitanud."
28Siis nad ütlesid talle: "Mida me peame ette võtma, et teha Jumala tegusid?"
29Jeesus vastas: "See ongi Jumala tegu, et te usute temasse, kelle ta on läkitanud."
30Siis nad ütlesid talle: "Mis tunnustähe sa siis teed, et me näeksime ja võiksime sind uskuda? Mida sa teed?
31Meie esiisad sõid kõrbes mannat, nõnda nagu on kirjutatud: Ta andis neile süüa leiba taevast."
Paulus kuulutab väga otsekoheselt, et päästev usk tuleb kuulmisest.( Rm 10:17)
Usk tekib siis, kui süüakse „eluleiba“, Jumala sõna; kui seda kuuldakse ja vastu võetakse kogu südamega. Milline on küll Jumala tarkus! Öeldakse, et kõikidest meeltest just kuulmine reageerib esimesena ja viimasena – looteseisundist kuni viimse hingetõmbeni, kui kõik teised meeled enam ei toimi.
Jeesuse kõne leivast puudutab kolme tasandit. 1. Ta täidab inimese nälja leiva järele. 2. Siis täituvad ka Vana Testamendi prohvetikuulutused ja –sündmused: mannaime, Elisa kaudu toimunud toitmisime, ja ka Tarkuse söömaaeg. 3. Peatüki lõpus jõuame uue lepingu söötmisime – armulaua juurde.
Kui Jeesus rääkis vaimulikust roast, pakkusid inimesed talle vastu tegusid ( s 28). Usklik inimene sageli ka mõtleb nii. Ometi ei saa ükski inimese tegu olla võrdväärne igavese eluga/ ulatuda igavese eluni. Selleks vajame Jumala suurima teo, Jeesuse lepitustöö vastuvõtmist.
Ja siinkohal peavad inimese loomulik mõtlemine ja elav usk pidevat võitlust.
Aga miks ometi küsitakse peale tohutut söötmisimet veel üht tunnustähte ( s 30)?
Sellepärast, et kõik need kes olid kohal siin Kapernaumas, ei olnud osa saanud sellest eelmisest söötmisimest? Või seletub see inimese näljaga nägemise ja kogemise järele?
Jeesus, nähes inimeste füüsilist nälga, toitis ilmapalumata 5000 inimest. Ja kõik sõid. Nüüd näeb Jeesus vaimulikku nälga ning soovib aidata neil uskumises vastuseid leida. Inimesed aga ei oska muud kui sellele tingimusi seada.
Selle kommentaari autor: Anna-Liisa Varhiala