Kolmapäev, 6. Detsember 2006
Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 10:22-30
Jeesus kõneleb Saalomoni sammaskäigus22Aga siis tulid Jeruusalemmas templi uuendamise pühad. Oli talv.
23Jeesus kõndis pühakojas Saalomoni sammaskäigus,
24kui juudid piirasid ta ümber ja ütlesid talle: "Kui kaua sa veel pead meie hinge kahevahel? Kui sina oled Messias, siis ütle meile seda täie selgusega!"
25Jeesus vastas neile: "Ma olen seda teile juba öelnud, aga teie ei usu. Teod, mida ma teen oma Isa nimel, needsamad tunnistavad minust,
26kuid te ei usu, sest teie ei ole minu lammaste seast.
27Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle
28ning ma annan neile igavese elu ja nad ei hukku iialgi ning keegi ei kisu neid minu käest.
29Minu Isa, kes on suurim kõigest, on nad mulle andnud, ja keegi ei suuda neid kiskuda Isa käest.
30Mina ja Isa oleme üks."
Issand, aita mul aru saada, et ma olen Sinu kätes tõeliselt hoitud.
Lugesin hiljuti pastorist, kes külastas naist, kes oli surma lävel, ja ütles talle: “Mida sa ütleksid, kui pärast kõike seda, mida Ta on teinud sinu heaks, laseks Jumal sul hävida?” Naine vastas: “Ma arvan, et Ta kaotaks rohkem, kui mina. Mina kaotaksin ainult oma hinge, kuid Tema kaotaks oma au, sest Ta ütles: “Nad ei huku iial.”” Naine mõtles salmi 28 tänases kirjakohas, mis pakub lohutust kõigile, kes on saanud Jeesuse järgijateks. Tänased salmid räägivad kahest inimgrupist: neist, kes saavad aru Jeesusest ja sellest, mida Ta tuli tegema, ja neist, kes ei tunne vajadust Karjase järele, kes neid kaitseb.
Selle kommentaari autor: Paul Woodbridge