Kui sul palutakse öelda ühe lausega miks Jeesus tuli siia maailma, kuidas sa vastaksid? Tänases kirjakohas avaldub Jeesuse eesmärk kristallselgelt. Kirjakoht keskendub Jeesuse surmale, mida on kirjeldatud mitmel viisil. Jeesus on selles evangeeliumis mitmeid kordi surma ähvardusele vastu seisnud, kuid siin Ta ainult möönab selle võimalikkust, kuid ka väidab, et see on Ta kutsumus ja et see lähtub armastusest (s 11,15). Ta loobub elust, et kaitsta oma karja ohu eest. Ta on Hea Karjane (kreeka sõna “kalos” tähendab “hea”, hõlmab ka mõisteid “armas” ja “ilus”).
Rääkides oma surmast kui millestki, mis on ette kavatsetud, rõhutavad salmid 17 ja 18, et see on sõnakuulelikkus Isale. Selline on Jeesuse meelevald sündmuste üle - keegi ei saa teda tappa vastu ta tahtmist. Tema surm on eelkõige päästev surm – Ta jätab oma elu vabatahtlikult, see on ohverdus, et päästa oma lambad. Johannes rõhutab oma evangeeliumis just neid Jeesuse surma aspekte. Võibolla mõnedes kogudustes mõistetakse Jeesuse ohvrit rohkem kui lepitust meile, kes me oleme eemaldunud oma õiguspärasest positsioonist. Hea Karjane on ka Jumala Tall.
Jeesuse isiklik hoolitsus oma lammaste eest vastandatakse palgalise tööga (vs 12, 13). See võib viidata tolle aja religioossetele juhtidele või neile, kes on pidanud ennast Messiaks (ja vihjamisi ka valedele juhtidele tulevikus). On huvitav jälgida, kuidas Hea Karjase roll laieneb salmis 16 – ka paganad peavad kuulma evangeeliumi. On suur hulk järgijaid, kes moodustavad ühe karja, mida juhib üks Karjane. Milline on meie visioon evangeeliumi haardest – kas see on ülemaailmne, nagu Jeesusel oli, kes kujutles kõikide maailma rahvaste lunastust?