Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 45: 14-25
Jumal on kõige Looja14Nõnda ütleb Issand: Egiptuse töövaev ja Etioopia kaubitsemine ja seebalased, pikakasvulised mehed, tulevad su juurde ja saavad su omaks; nad käivad su järel; tulevad ahelais ja kummardavad sind, palvetavad su poole: "Ainult sinu juures on Jumal ja teist ei ole, ei ole ühtegi muud Jumalat!"
15Tõesti, sina oled ennast varjav Jumal, Iisraeli Jumal, Päästja!
16Häbenevad ja piinlikkust tunnevad kõik üheskoos, häbiga lähevad ebajumalate sepad.
17Aga Issand päästab Iisraeli igavese päästega: teil ei ole vaja häbeneda ega tunda piinlikkust, iialgi mitte.
18Sest nõnda ütleb Issand, taevaste Looja, tema, kes on Jumal, maa vormija ning valmistaja; tema, selle rajaja, ei ole loonud seda tühjaks, vaid on valmistanud selle, et seal elataks: Mina olen Issand ja kedagi teist ei ole.
19Ei ole ma rääkinud salajas, maa pimedas paigas, ega ole ma öelnud Jaakobi soole: Otsige mind ilmaaegu. Mina, Issand, kõnelen õigust, kuulutan, mis on tõsi.Paabeli jumalad ei päästa20Kogunege ja tulge, liginege üheskoos, rahvaste pääsenud! Ei ole arusaamist neil, kes kannavad puukujusid ja palvetavad jumala poole, kes ei suuda päästa.
21Kuulutage ja tooge esile, pidagu nad isekeskis nõu: kes on seda kuulutanud muistsest peale, teatavaks teinud ammusest ajast? Kas mitte mina, Issand? Ei ole ju muud jumalat peale minu, kes oleks õiglane Jumal ja Päästja, mitte ühtegi peale minu.
22Pöörduge minu poole ja laske endid päästa, kõik maailma ääred, sest mina olen Jumal ja kedagi teist ei ole!
23Ma olen iseeneses vandunud, mu suust on välja tulnud tõde, tagasivõetamatu sõna: Minu ees peab nõtkuma iga põlv, kõik keeled peavad andma mulle vande.
24Üksnes Issandas - nõnda öeldakse minu kohta - on õigus ja jõud, tema juurde tulevad häbenedes kõik, kes on olnud tema peale vihased.
25Issandas saab õigeks ja auliseks kogu Iisraeli sugu.
Kord palus üks sõber mul temaga koos paastuda ja palvetada, et ta võiks saada enesele abikaasa. Tingimused olid järgmised: kui kahe nädala jooksul ei tule Jumalalt mingit vastust, hakkab neiu tegutsema omal käel. Ütlesin talle ära, sest minu meelest ei saa me Jumalat pantvangis hoida. Peale nimetatud kaht nädalat lahkus ta kirikust ning temast sai hiljem üksikvanem.
Tänane kirjakoht toob väga selgelt esile Jumala viha Iisraeli suhtumise pärast patusse ( s 9). Sama näeme ka 4Ms 11:1 „ Aga rahvas nurises ja see oli Issanda kõrvus paha. Kui Issand seda kuulis, siis ta viha süttis põlema: nende keskel süttis Issanda tuli ja põletas leeri äärt.“
Jumala viha eesmärgiks ei ole takistada meil Tema käest vastuseid otsimast oma elu olukordadele. Ka ei ole selle eesmärgiks vait sundida neid keda on eksitatud või neid kes on kaotanud oma kannatuse, sest tundub et Jumal ei vastagi ( s15). Vastupidi – meid julgustatakse tulema Tema ette usaldusega ( Ef 3: 12 „..kelle sees usu läbi temasse on meil julgus ja usaldav ligipääs Jumalale.“, Hb 4:16 „Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!“), Temaga asju läbi arutama ( „Tulge nüüd ja seletagem isekeskis, ütleb Issand.“ Js 1:18), järjekindlalt küsima, koputama ja otsima („Ka mina ütlen teile: Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse,
sest iga paluja saab ja iga otsija leiab ja igale koputajale avatakse! Lk 11:9).
Mida Jumal aga ei luba – on see kui tuleme tema ette ülbuses või põlgusega. Nõnda apelleerib Ta meie mõistlikule meelele – miski, mis on loodud ei küsi iial oma Looja käest „Mida sa oled teinud?“ ( s 9). Ja vaid siis kui tunnustame, et Ta on kõikvõimas Issand üle universumite, alles siis oleme leidnud asendi Tema ees, mis võimaldab Tal takistamatult tegutseda igas olukorras.
Selle kommentaari autor: Mark Sturge