Loe läbi alltoodud kirjakoht: Js 46:1-13
Paabeli jumalad ei päästa1Põlvili langeb Beel, küüru tõmbub Nebo, nende kujud pannakse veo- ja kariloomade selga; need, mida te kandsite, tõstetakse koormaks väsinud loomadele.
2Nad tõmbuvad küüru, langevad üheskoos põlvili, nad ei suuda päästa koormat, vaid lähevad ise vangi.
3Kuulge mind, Jaakobi sugu, ja kogu Iisraeli soo jääk, keda mul on tulnud kanda emaihust peale, sülle võtta emaüsast alates.
4Teie vana eani ma olen seesama ja teie hallide juusteni ma kannan teid; mina olen teinud ja mina tõstan üles, mina kannan ja päästan.
5Kellega te mind võrdlete ja samastate, või keda te seate mu kõrvale, et oleksime sarnased?
6Need, kes puistavad kukrust kulda ja vaevad vaega hõbedat, palkavad kullassepa ja see valmistab jumala, mille ette nad põlvitavad ja mida nad kummardavad.
7Nad tõstavad selle õlale, kannavad ja asetavad paigale, ja see seisab ega liigu oma kohalt. Kui siis keegi seda appi hüüab, ei vasta see ega päästa teda ta ahastusest.
8Pidage seda meeles ja jääge kindlaks, võtke südamesse, te üleastujad!
9Tuletage meelde endisi asju muistsest ajast, sest mina olen Jumal ja kedagi teist ei ole, mina olen Jumal ja ükski ei ole minu sarnane;
10kes algusest alates kuulutab lõppu ja aegsasti ette, mida veel ei ole tehtud; kes ütleb: Minu nõu läheb korda ja ma teen kõik, mis ma tahan;
11kes kutsub ida poolt röövlinnu, kaugelt maalt mehe, kes teostab mu nõu. Mida ma olen rääkinud, seda ma lasen ka sündida, nagu ma olen kavatsenud, nõnda ma teen.
12Kuulge mind, te arad, kes te olete kaugel õigusest!
13Ma toon ligidale oma õiguse, see ei ole kaugel, ja mu pääste ei viibi; ma annan Siionile pääste, Iisraelile oma toreduse.
Bel, Paabeli ja Nebo patroon, tema „poeg“, tarkuse jumalus ( kelle nime austamist väljendasid ka Belsassari ja Nebukadnedsari nimed), ei suutnud ära hoida linna vallutamist, kuigi olid pidulikus protsessioonis igal aastal välja veeretatud määrama linna tulevikku ( s1). Kui rumal paabellastest, toetuda surnud ebajumalatele!
Meil on lihtne naerda inimeste üle, kes oma lootuse panevad kätega valmistatud objektidele, kuid kui alternatiivsete ebajumalate kummardamine on alati olnud inimesele omane Jumala vastu mässamise vorm, siis peab olema selle väljendus leitav ka industrialiseeritud ühiskonnas. Kas meie ootame teaduslikest saavutustest maailma päästet? Või tähekaartidest oma tuleviku määramist? Milline meie oma kätetöö meie arvates võib meid päästa tänapäeval? Või tunnustame Jumalat, kuid oma tegutsemises ilmutame jätkuvaid püüdlusi ise kontrollida oma saatust?
Jesaja üleskutse eksiilisolijatele ei ole mitte lihtsalt austada elavat Jumalat oma sõnakuulelike südametega, vaid ka mõtelda mõistlikult. Üleskutset küpse arutlusprotsessi rakendamisele ( s 8) võiks tõlkida ka: käitu nii nagu ratsionaalselt mõtlev olend olukorda hinnates teeks. Ja see meenutab meile apostel Pauluse korraldust „ saada oma mõtlemises täisealiseks“ (1Kr 14:20).
Looja instruktsioonide usaldamine on silmapaistvalt mõistlikum, eriti kui meil on kindlad tõendid tema laitmatu ja ustava hoolest oma rahva vastu minevikust ( s 8-10). Aga meil tuleb oma mõtteviisi teadlikult treenida arutlema Jumala teedele kohaselt, ning mitte eeskuju võtta skeptikutelt (Ps 1).
Selle kommentaari autor: Jennifer Turner