Loe läbi alltoodud kirjakoht: Markuse 12:1-12
Tähendamissõna viinamäe rentnikest1Ja Jeesus hakkas neile mõistu rääkima: "Üks inimene istutas viinamäe ja piiras aiaga ja õõnestas kaljusse surutõrre ja ehitas valvetorni. Siis ta andis selle rentnike kätte ning reisis võõrsile.
2Ja parajal ajal läkitas ta sulase rentnike juurde, et see võtaks rentnike käest vastu andami viinamäe viljast.
3Rentnikud võtsid aga sulase kinni, peksid teda ja saatsid minema tühjade kätega.
4Ja taas läkitas ta nende juurde teise sulase. Sellele nad lõid pähe ja teotasid teda.
5Ja ta läkitas veel teise ja tolle nad tapsid, ja paljusid teisi; mõnda nad peksid, mõne aga tapsid.
6Üks oli tal veel, tema armas poeg. Lõpuks ta läkitas nende juurde poja, mõeldes: "Ehk nad häbenevad mu poega!?"
7Need rentnikud aga rääkisid omavahel: "Tema ongi see pärija. Läki, tapame ta ära, ja pärand saab meile!"
8Ja nad võtsid ta kinni, tapsid ta ära ja viskasid viinamäelt välja.
9Mida teeb viinamäe isand? Ta tuleb ja hukkab need rentnikud ja annab viinamäe teiste kätte.
10Kas te pole lugenud seda kirjakohta:
Kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks - seesama on saanud nurgakiviks!?
11See tuli Issandalt ja on imeasi meie silmis."
12Ja nad otsisid võimalust teda kinni võtta, ent kartsid rahvahulka. Nad ju mõistsid, et Jeesus oli selle tähendamissõna rääkinud nende kohta. Ja nad läksid ära, jättes ta sinnapaika.
Jeesus jätkab kirjatundjate, aga ka kõigi teiste kuulajate südametunnistusele koputamist. See toimub nii värvika jutustuse abil, et kõigile saab selgeks Jeesuse sõnade mõte.Jutustus ise oli rahvale tuttav juba mitmete Vanast Testamendist pärit võrdluste abil. "Sina tõid viinapuu Egiptusest; sina ajasid ära rahvad ja istutasid selle nende asemele.
Sa tasandasid temale koha, ja ta ajas laiali oma juured ning täitis maa. Tema varjuga kattusid mäed, tema okstega Jumala seedrid." (Ps 80:9-11; Js 5:1-3).
Nii ei tekkinud kellelgi kahtlust, et viinamäe istutaja on Jumal, viinamägi Iisrael, rentnikud aga ülempreestrid, kirjatundjad ja vanemad (Mk 11:27). Kas kuulajad said aru, et poja all pidas Jeesus silmas ennast? Ilmselt küll, sest Jeesus oli juba varem mitmel korral mõista andnud, et Tema on Jumala ees suurem kõigist inimestest. Ta oli enne Aabrahami (Jh 8:58); Ta andis Moosese käsule uue sisu (Mt 5:21-22), hiljem näeme Teda väitmas, et Taavet nimetab Teda oma Issandaks (Mk 12:37). Tähendamissõna kuulajad pidid mõistma, et Jeesus pidas ennast Jumala Pojaks.
Jeesuse jutt, mis oli suunatud eelkõige kirjatundjatele, puudutas neid väga valusalt. Sisuliselt ütles Jeesus ju välja kohtuotsuse rahva juhtide kohta. Nende vihastumine selle tähendamissõna peale on küll mõistetav, aga mitte õigustatav.
Samas on see tähendamissõna mõtlemisaineks meile kõigile. Jumal on ju igaühele meist midagi kinkinud, “rendile andnud”, millega saame Teda teenida. Kuidas meie käime oma osaga ümber? Kas paneme tähele, kui meie õed-vennad meie puudustele tähelepanu juhivad? Kas parandame meelt, kui Jumala sõna meid puudutab? Või vihastume, nagu kirjatundjad ja variserid Jeesuse sõnade peale?
Selle kommentaari autor: APÜ