Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Sügavam pööre

Teisipäev, 4. Märts 2008

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 12:13-17

Variserid kiusavad Jeesust küsimusega maksurahast
13Ja Jeesuse juurde läkitati mõned variserid ja Heroodese mehed, et teda mõnest sõnast kinni püüda.
14Ja need tulid ning ütlesid talle: "Õpetaja, me teame, et sa oled tõemeelne ega hooli kellestki, sest sa ei vaata inimese isikule, vaid õpetad Jumala teed tõepäraselt. Kas keisrile peab andma pearaha või ei? Kas anname või ei anna?"
15Aga Jeesus, teades nende silmakirjalikkust, ütles neile: "Miks te mind kiusate? Tooge mulle teenar näha!"
16Nemad tõidki, ja ta ütles neile: "Kelle pilt ja kiri sellel on?" Nad ütlesid talle: "Keisri."
17Aga Jeesus ütles neile: "Keisri oma andke keisrile tagasi ja Jumala oma Jumalale!" Ja nad imetlesid teda.

„Andke Issandale tema nime au, tooge annetusi ja tulge tema õuedesse! Kummardage Issandat pühas ehtes, kõik maailm värisegu tema palge ees!“ ( Ps 96:8-9)

Jätta oma maksud maksmata on tõsine eksimus, isegi demokraatlikus riigis ning need kes midagi taolist kavatsevad, peavad arvestama ka tagajärgedega. Militaarse režiimiga diktaatorlikus riigis, kus inimõigustest eriti ei hoolita, võib see aga saada saatuslikuks – kui inimesel pole arvestatavat jõudu seljataga. Niisiis tänases tekstis tõstatatud küsimus keisrile maksude maksmisest ei ole mingil juhul ebaoluline või akadeemiline. Siin pole küsimus liberaalsete vaadetega aktivistides, kes kaaluvad maksude mittemaksmist teadliku protestimeetmena – asi mis tänapäeva lääneühiskonnas on rohkem kui tavaline.
Jeesusele esitatakse siin väljakutse osaleda Jumala auks relvastatud ülestõusus. Just seda oli maksude mittemaksmine tähendanud vähem kui 35 aastat tagasi, kui maksukohustust esmakordselt Judeas esitleti ning Galileast pärit Juudas nimetas kõiki selliseid kaasmaalasi argpüksideks, kes olid nõus roomlastele andamit tooma ning Jumala asemel kuuletuma lihalikele isandaile. Ja nii huvitas Jeesuse vastus ühtmoodi Heroodese pooldajaid ning variseridest marurahvuslasi.
Aga Jeesus ei olnud revolutsionäär, või pigem: ta oli „topelt revolutsionäär“ ( Tom Wright) – st ta oli rohkem revolutsiooniline kui Juudas Galileast ja mitte vähem kui oma rahvuslikku vastutust tundvad juudid ( kuigi Jeesuse põhjused olid teised). Jeesus taunis sama palju roomlaste rõhumist Jumala rahva üle koos kõikide kaasnevate jumalateotuste ning rõhumisvõtetega kui iga tema kuulajagi. Jumalariigi ligiolekut kuulutades kuulutas ta samas kuradi kuningriigi peatset langemist ( vt 3;26) ning ka seda et roomlaste valitsemise päevad olid loetud. Ja miski ei tohtinud seda valitsust enam pikendada – mida mässamine igal juhul teinud oleks. Palju parem oli rahvuslikku vaenlast armastada ning seista talle vastu rahumeelsel moel. Kõik need aga kes olid esile toonud „keisri raha“ ( ja mitmel oli taoline taskus ka olemas) pidid andma keisrile tema osa ning nautima vastutasuks korda ja turvalisust
keisri poolt valitud viisil – see aga ei saanud kuidagi asendada Jumalale kuulekuse ja tänu märgiks toodavat.
Neile tänases maailmas, kes elavad kristluse vastastes maades, on Jumalale ustavaks jäämine igapäevane võitlus ning sõnakuulelikkuse praktilise rakenduse leidmine keerulistes tingimustes päevast päeva korduv väljakutse. Kujutle: just praegu on mitmeid usukaaslasi otsimas viise kuidas täita Jumala tahet taolistes tingimustes. Seisa nende kõrvale eestpalveis, paludes neile tarkust ja otsustusjulgust ning Jumala kaitset.

„Meil ei tule ju võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega.“ ( Ef 6;12)

Selle kommentaari autor: Alastair Campbell