Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 14:26-42
Jeesus kuulutab ette, et jüngrid jätavad ta maha26Ja kui nad olid laulnud kiituslaulu, läksid nad välja Õlimäele.
27Ja Jeesus ütles neile: "Teie kõik taganete minust, sest kirjutatud on:
Ma löön karjast, ja lambad pillutatakse laiali. 28Kuid pärast minu ülesäratamist lähen ma teie eele Galileasse."
29Aga Peetrus vastas talle: "Kui ka kõik taganevad, siis mina küll mitte!"
30Ja Jeesus ütles talle: "Tõesti, ma ütlen sulle, täna, selsamal ööl, enne kui kukk kaks korda laulab, salgad sina mu kolm korda ära."
31Aga tema ütles eriti kindlalt: "Kui ma ka peaksin koos sinuga surema, mina ei salga sind mitte!" Nõndasamuti ütlesid ka kõik teised.Jeesus palvetab Ketsemanis32Ja nad tulid paika, mille nimi on Ketsemani. Ja Jeesus ütles oma jüngritele: "Istuge siin, seni kui ma olen palvetanud!"
33Ja ta võttis enesega Peetruse ja Jaakobuse ja Johannese ning muutus kurvaks ja tundis ahastust.
34Ja Jeesus ütles neile: "Mu hing on väga kurb surmani. Jääge siia ja valvake!"
35Ja ta läks pisut eemale, langes maa peale ja palvetas, et kui on võimalik, see tund läheks temast mööda.
36Ja ta ütles: "Abba, Isa! Sinul on kõik võimalik! Vii see karikas minust mööda! Kuid ärgu sündigu see, mida mina tahan, vaid see, mida sina tahad!"37Ja ta tuli ja leidis jüngrid magamas ning ütles Peetrusele: "Kas sa magad, Siimon? Kas sa ei jaksa ühtainustki tundi valvata?
38Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on küll valmis, aga liha on nõder."
39Ja ta läks taas ära ja palvetas, lausudes need sõnad.40Ja kui Jeesus tuli tagasi, leidis ta jüngrid taas magamas, sest nende silmad olid rasked unest ja nad ei teadnud, mida talle vastata.41Ja ta tuli kolmandat korda ja ütles neile: "Teie muudkui magate ja puhkate! Küllalt! Tund on tulnud, vaata, Inimese Poeg antakse patuste kätte!
42Tõuske üles, läki! Ennäe, mu äraandja on lähedal!"
Keegi ei suuda mõista, mida Jeesus tundis neil viimastel hetkedel enne eesolevat katsumust, kuid selles oli kindlasti kõikehõlmav hüljatuse tunne, mille muutsid veel valusamaks jüngrite head kavatsused ja pidulikud lubadused. Peetrus tõotab, et tema ei jäta Jeesust kunagi. Vaid Jeesus teab, et mõne aja pärast ta jätab siiski. Jeesus kasutab isegi nime “Siimon”, mis on Peetruse endine nimi. Palju aega tagasi ühel selgel päeval Galilea järve ääres oli Jeesus kutsunud need kolm kalurit (Mk 1:16-20). Tollal nad järgnesid Jeesusele, kuid nüüd, pimedas aias väljaspool Jeruusalemma, kui Jeesus neid vajab, nad ei suuda valvata.
On palju viise hüljata Jeesust. Inimesed ja kogudused teevad seda pidevalt, nii omaette kui avalikus tegevuses. Teadlik hülgamine ja reetmine paistab lihtsalt rohkem silma. Kõige raskem on märgata meis apaatiat – tukkumist olulistel hetkedel, ohtlikku hajameelsust. Seepärast Jeesus käsib oma jüngritel – ja ka meil – olla ärkvel ja palvetada, et mitte sattuda kiusatusse. Aga kui meid pannakse proovile, siis Jeesuse käitumine Getsemanis ja tema pöördumine Isa poole õhutavad meid võitlema nii nagu tema, et alistuda Jumala tahtele. Me oleme kutsutud järgima Jumalat ka siis, kui tee viib valu ja kannatuse sisse, kuigi see on kohutavalt raske.
Me kõik hülgame Jeesuse mõnikord, kuid see ei pea olema lõplik, nagu see polnud ka lõplik jüngrite jaoks. Isegi kõige pingelisemal hetkel meenutab Jeesus neile, et rist on algus, mitte lõpp. Jah, nad kõik pöörduvad temast ära (s 27), kuid pärast Jeesuse ülestõusmist kohtuvad nad jälle Galileas. Nad ei mõistnud, mida ta sellega mõtles, kuid Jeesuse kannatlikkus ja ustavus ei sõltu meie arusaamisest. Pärast meie kriise tuleb ta alati jälle meie juurde tagasi ja annab võimaluse veelkord proovida.
Selle kommentaari autor: John Harris