Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 16:1-8
Jeesuse ülestõusmine1Ja kui hingamispäev oli möödas, ostsid Maarja Magdaleena ja Jaakobuse ema Maarja ja Saloome lõhnarohte, et tulla Jeesust võidma.
2Ja nädala esimesel päeval väga vara, kui päike oli just tõusmas, tulid nad haua juurde.
3Ja nad ütlesid üksteisele: "Kes küll veeretab meil kivi hauakambri ukse eest ära?"
4Ja üles vaadates nägid nad, et kivi oli ära veeretatud. Aga see oli väga suur.
5Ja hauakambrisse minnes nad nägid paremal pool istumas noorukit, riietatud pikka valgesse kuube. Ja neil hakkas hirm.
6Aga nooruk ütles neile: "Ärge kartke! Te otsite ristilöödud Jeesust, Naatsaretlast. Ta on üles äratatud, teda ei ole siin. Näe, siin on paik, kuhu ta pandi!
7Kuid minge ütelge tema jüngritele ja Peetrusele: Ta läheb teie eele Galileasse. Seal te saate teda näha, nõnda nagu ta teile ütles."
8Ja nad tulid välja ja põgenesid hauakambri juurest, sest neid oli vallanud hirm ja hämmeldus ning nad ei öelnud kellelegi midagi, sest nad kartsid.
Taas on Markusel vaja naisi, ning samamoodi ka meil. Sest need naised, kes jälgisid Jeesuse surma ning matmist, leidsid ka tühja haua – ja Markus jutustab, et nad põgenesid hirmunult. Teistest jutustustest teame, et nad said hiljem oma hirmust üle, et Maarja Magdaleena kohtus ülestõusnud Jeesusega ning järgnevate päevade jooksul nägid nad kõik Teda. Kuid siis kohtasid teda ka mehed ning naiste tunnistus Jeesuse ülestõusmise kohta ei olnud Markusele enam nii kriitiliselt oluline. Tema lugejad teadsid, et Jeesus oli ülestõusnud. Ning tundub et Markus lõpetab meelega oma jutustuse just naiste kiire põgenemisega – asjaolu mis kõige loogilisemalt selgitab tema evangeeliumi äkilist ja näiliselt ebaterviklikku lõppu. Mitmed kaasaegsed Piiblitõlked ning uurimused viitavad et kõige usaldusväärsemad ning vanemad Markuse käsikirjad lõpevadki sealsamas, kaheksanda salmis juures.„Nad ei öelnud kellelegi midagi, sest nad kartsid.“ Miks nad siis kartsid? Sest olid näinud haua eest ära veeretatud kivi, tühja hauda või inglit? Üsna tõenäoline. Kes meie hulgast julgeb väita, et meie oleksime kindlasti käitunud ratsionaalsemalt ning suurema enesevalitsemisega? Ometi tõuseb siin esile veel suurem ja sügavamal asetsev hirm - inimlik enesekaitse, mis ei lase neil ühe hetkega hüpata agooniast ekstaasi; hävitavast ning meeli tarretavast Jeesuse kannatusteekonnast ja surmast üle minna aulisse ning vabastavasse ülestõusmise reaalsusesse. Jah, Jeesus oli tõesti surnuist ülestõusnud. Ning Markus viitab korduvalt tema ülestõusmisele ning aulisele taastulemisele ( vt 8;31,38 13;26). Kuid Markuse jutustus sunnib tõotuse täitumise tunnistajaiks olnud naised lavalt eemale. Markuse evangeeliumi lugejad on juba astunud kannatusse ning Markus õpetab et rist on Jeesuse järgijate elustiil. Markus ei pehmenda mingil viisil Jeesuse teenimisega kaasnevat kannatuse paradoksi, ning seepärast ei luba ta oma jutustusel triumfeerida ülestõusmise võidukas auhiilguses. Nii on tema evangeeliumi lugejal võimalus leida keskne tõde selle kohta, et just Jeesuse nõrkus ristil oli see, mis hävitas kogu enne valitsenud patu ja surma korra ning rajas Jumala valitsuse.
Selle kommentaari autor: John Harris