Loe läbi alltoodud kirjakoht: Apostlite teod 14:8-18
Apostlid kuulutavad Ikoonionis ja Lüstras8Ja Lüstras istus maas üks vigaste jalgadega mees, emaihust saadik halvatud, kes polnud veel kunagi kõndinud.
9Too kuulis Paulust rääkimas. Kui Paulus talle otsa vaadates märkas, et mehel on usku saada päästetud,
10hüüdis ta valju häälega: "Tõuse püsti! Seisa oma jalgadel!" Ja too hüppas püsti ja kõndis.
11Rahvahulgad aga, nähes, mis Paulus oli teinud, tõstsid häält ja ütlesid lükaoonia keeles: "Jumalad on inimeste sarnastena tulnud alla meie juurde."
12Nad hüüdsid Barnabast Zeusiks ja Paulust Hermeseks, sest tema pidas kõnet.
13Ja linna ääres asuva Zeusi templi preester tõi härgi ja lillevanikuid värava ette ja tahtis koos rahvaga neile ohverdada.
14Aga kui apostlid Barnabas ja Paulus seda kuulsid, käristasid nad oma rõivad katki ja tormasid rahvahulga sekka, hüüdes:
15"Mehed, miks te seda teete! Meiegi oleme teiesugused nõdrad inimesed, ja me kuulutame teile evangeeliumi, et te pöörduksite tühjadest asjadest elava Jumala poole, kes on teinud taeva ja maa ja mere ning kõik, mis nende sees on,
16kes läinud sugupõlvede ajal on lubanud kõigil paganail käia nende oma teedel,
17ja ometi ei ole jätnud andmata endast tunnistust, tehes head: andnud taevast teile vihma ja viljakaid aegu, kosutanud teid toiduga ja teie südant rõõmuga."
18Ja nii kõneldes suutsid nad vaevu vaigistada rahvahulka, et see neile ei ohverdaks.
Pauluse esimene misjonireis jätkub. Tagakius ja vaen ei suutnud peatada mehi, kellel oli kutse Jumalalt ja Jumala kaastegevus. Lüstras ei olnud juutide sünagoogi, kuid linnas oli Jupiteri tempel ja selle juurde kogunesid haiged ja kerjused almust saama. Arvatakse, et just seal toimus jalutu mehe tervenemine. Usk elavasse Jumalasse oli aga nii tundmatu, et apostleid peeti jumalateks, kes on tulnud inimeste sekka. Juutide kogukonnas ei oleks sellist eksitust kunagi võinud juhtuda. Juute linnas siiski oli, sest Ap 16:1-3 loeme, et teistkordsel Lüstra külastusel võttis Paulus sealt kaasa Timoteose, kes oli koos ema ja vanaemaga usklikuks saanud ilmselt Pauluse esimese külastuse ajal.
Tähelepanuväärne on Pauluse reageering rahvahulkade katsele neile ohvreid tuua (s 15): kõik au antagu Jumalale! Riiete lõhkikäristamine oli juutide sümboolne reageering märgina sellest, et nad olid jumalateotuse tunnistajaiks.
Kus on Jumala õnnistusi ja töövilju, sinna tuleb ka kiusaja pakkuma tunnustust ja tähelepanu. Sama elas Paulus läbi hiljem Filippis (Ap 16:16-18): sealgi tahtis kiusaja juhtida tähelepanu kõrvale Kristuselt. Kristusele pühendunud inimene ei lase kunagi sel sündida. Paulusel oli selleks väga tõhus proovitud käitumisreegel (s 15-17). Kõikjal seadis ta esikohale Kristuse ristilööduna, Tema varju jäid imeteod, kuulutus, pöördumised. Tähtsaim oli osadus Temaga, ülejäänu oli vaid Tema ülikülluse edasiandmine.
Lükaoonia keele kohta ei ole meil midagi lähemalt teada. Arvatakse, et see oli mingi kohalik dialekt.
Zeus – peajumalus kreeka mütoloogias.
Hermes – kreeka mütoloogias jumaluste kõnede tõlgitseja, edasiandja inimestele.