Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 38:12-30
Juuda ja Taamar12Mõne aja pärast suri Suua tütar, Juuda naine. Kui Juuda leinaaeg oli möödunud, siis ta läks üles Timnasse oma lammaste niitjate juurde, tema ja ta sõber Hiira, Adullami mees.
13Ja Taamarile anti teada ning öeldi: "Vaata, su äi läheb üles Timnasse lambaid niitma."
14Siis ta võttis lesepõlve riided seljast ära, varjas ennast looriga ja kattis enese kinni ning istus Eenaimi väravasse, kust tee viib Timnasse, sest ta oli näinud, et Seela oli kasvanud suureks, teda aga ei olnud antud temale naiseks.
15Kui Juuda teda nägi, siis ta pidas teda hooraks, sest ta oli oma näo kinni katnud.
16Ja ta pöördus teelt tema poole ning ütles: "Lase ma heidan su juurde!" Sest ta ei teadnud, et see oli tema minia. Aga too vastas: "Mis sa mulle annad, kui sa heidad mu juurde?"
17Ta ütles: "Ma läkitan sulle karjast ühe sikutalle." Ja naine vastas: "Jah, kui sa annad mulle pandi, seniks kui sa läkitad."
18Siis ta küsis: "Mis võiks olla pandiks, mille ma pean sulle andma?" Ja tema vastas: "Su pitsat ja vöö ja kepp, mis sul käes on." Ja ta andis need temale ning heitis ta juurde; ja naine jäi temast lapseootele.19Siis ta tõusis ja läks ära ning võttis eneselt loori ja pani lesepõlve riided selga.
20Ja Juuda läkitas oma sõbra, Adullami mehega sikutalle, et võtta pant naise käest; aga see ei leidnud teda.
21Siis ta küsis meestelt seal paigas, öeldes: "Kus on see liiderlik naine, kes oli Eenaimi tee ääres?" Aga need vastasid: "Siin pole liiderlikku naist olnud."
22Ja ta tuli tagasi Juuda juurde ning ütles: "Ma ei leidnud teda. Ja mehedki seal paigas ütlesid: Siin pole liiderlikku naist olnud."
23Siis ütles Juuda: "Pidagu siis enesele, et me ei satuks pilke alla! Vaata, ma läkitasin selle siku, aga sina ei leidnud teda."24Aga kolme kuu pärast teatati Juudale ja öeldi: "Su minia Taamar on hooranud, ja vaata, ta on hooratööst jäänud ka lapseootele." Siis ütles Juuda: "Tooge ta välja, et ta põletataks!"
25Kui ta välja toodi, siis ta läkitas sõna oma äiale: "Sellest mehest, kelle omad need on, olen ma lapseootel!" Ja ta ütles: "Tunnista nüüd, kelle see pitsat ja vöö ja kepp on!"
26Ja Juuda tundis need ära ning ütles: "Tema on minust õigem! Sest ma ei ole teda andnud oma pojale Seelale." Ja ta ei ühtinud enam temaga.27Aga sünnitamise ajal, vaata, olid ta ihus kaksikud.
28Ja kui ta sünnitas, sirutus üks käsi välja; ja aitajanaine võttis ning sidus käe ümber helepunase lõnga, öeldes: "See tuleb esmalt välja!"
29Aga kui ta oma käe tagasi tõmbas, vaata, siis tuli välja ta vend. Ja aitajanaine ütles: "Missuguse lõhe sa küll enesele oled rebestanud!" Ja temale pandi nimeks Perets.
30Ja pärast tuli välja tema vend, kelle käe ümber oli helepunane lõng; ja temale pandi nimeks Serah.
Tõsi küll, kümmet käsku polnud sel ajal veel olemas, seega ei tohigi me kõiki tolleaegseid tegusid mõõta oma mõõdupuuga. “Templiprostituute”, kelleks Taamar enda maskeeris, peeti tol ajal loomulikuks asjaks.
Taamar oli aru saanud, et talle on määratud lastetu lese raske ja häbistav saatus. See sundiski teda nõnda tegutsema. Kuna Juuda naine oli surnud, oli ka Juuda ise nüüd lesk.
Väike sikutall oli tavaline hoorapalk. Kuna Juudal seda polnud, pidi ta andma pandi. Ajaloolane Herodotos räägib, et igal babüloonlasel oli pitserisõrmus ja kunstipäraselt nikerdatud kepp, millel oli ka omaniku eriline tunnus (õun, roos, liilia, kotkas vms). Selletaolised esemed olid nähtavasti ka Juudal ja need paljastasid ümberlükkamatult nende omaniku.
Abielus naise truudust jälgiti hoolega. Kuna Taamar oli lubatud Seelale, peeti teda kihlatuks. Seepärast oleks ta abielurikkujana põletatud. Hilisem karistus oli kividega surnuksviskamine.
Nii õiglane näib nõuda ranget karistust kõigile seaduserikkujaile – kuni ise ei satuta süüpinki. Vrd Jh 8:7
Selle kommentaari autor: APÜ