Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1. Moosese 41:1-36
Joosep seletab vaarao unenäod1Ja kahe aasta pärast sündis, et vaarao nägi und, ja vaata, ta seisis Niiluse jõe ääres.
2Ja näe, jõest tõusis seitse lehma, ilusad näha ja lihavad liha poolest, ja sõid roostikus.
3Ja vaata, teist seitse lehma tõusis nende järel jõest, pahad näha ja lahjad liha poolest, ja need seisid teiste lehmade kõrval jõe kaldal.
4Ja lehmad, kes olid pahad näha ja lahjad liha poolest, sõid ära need seitse lehma, kes olid ilusad näha ja lihavad. Siis vaarao ärkas üles.
5Aga ta jäi magama ja nägi teist puhku und, ja vaata, seitse viljapead tõusis ühest kõrrest, jämedad ja head.
6Ja vaata, seitse peenikest ja hommikutuulest kõrvetatud viljapead võrsus nende järel.
7Ja peenikesed viljapead neelasid ära need seitse jämedat ja täit viljapead. Ja vaarao ärkas üles, ja vaata, see oli olnud unenägu!8Aga hommikul oli ta vaim rahutu ja ta läkitas järele ning kutsus kõik Egiptuse ennustajad ja targad, ja vaarao jutustas neile oma unenäo, aga ükski ei suutnud seda vaaraole seletada.
9Siis rääkis joogikallajate ülem vaaraoga, öeldes: "Täna meenub mulle mu patt.
10Vaarao sai väga kurjaks oma sulaste peale ja pani mind vahi alla ihukaitsepealiku kotta, minu ja pagarite ülema.
11Ja me nägime ühel ööl unenägu, mina ja tema, kumbki nägime unenäo, millel oli oma tähendus.
12Ja sealsamas oli meiega heebrea noormees, ihukaitsepealiku sulane, ja me jutustasime temale ja tema seletas meile meie unenäod, kummalegi ta unenäo tähenduse.
13Ja nõnda nagu ta meile seletas, nõnda sündis: mina sain tagasi oma ametisse ja teine poodi üles."14Siis vaarao läkitas järele ja laskis kutsuda Joosepi; ja Joosep toodi kiiresti vangiurkast välja; ta ajas habeme, vahetas riided ja tuli vaarao juurde.
15Ja vaarao ütles Joosepile: "Ma nägin unenäo, kuid keegi ei oska seda seletada. Aga ma olen kuulnud sinust räägitavat, et kui sina unenägu kuuled, siis sa seletad selle."
16Ja Joosep vastas vaaraole, öeldes: "Mitte mina! Küllap Jumal annab vaaraole õige vastuse!"
17Ja vaarao jutustas Joosepile: "Mu unenäos oli nõnda: vaata, ma seisin Niiluse jõe kaldal.
18Ja näe, jõest tõusis seitse lehma, lihavad liha poolest ja ilusad näha, ja sõid roostikus.
19Ja vaata, teist seitse lehma tõusis nende järel, väetid ja väga pahad näha ning lahjad liha poolest. Ei ole ma kogu Egiptusemaal näinud selliseid pahu.
20Ja lahjad ning pahad lehmad sõid ära need seitse esimest lihavat lehma.
Vaarao oli näinud kaks tähendusrikast ning sarnase sisuga unenägu. Muistsed egiptlased uskusid, et unenägude kaudu antakse teada tulevikku. Miks ei suutnud vaarao oma “ennustamispersonal” neid seletada? Kas mitte sellepärast, et unenägude taga oli Jumal, keda nemad ei tundnud ega teeninud?
Tänase päeva teksti sündmustik on sarnane Taanieli raamatus kirjeldatuga (vt Tn 2).
Mõlemal lool on ka sarnane tulemus: Jumala nimi saab austatud ja kummalgi kuningal pole kahtlust, et väeline Jumal on unenäo seletajaga.
Kui raske on vahel tänapäevalgi selgitada, et miski on toimunud Jumala tahtel! Kui kristlane kogeb mingis olukorras reaalselt Jumala tegutsemist ja ligiolu, suudab usuta inimene seda siiski uskuda vaid juhusena. Kas oleks lihtne tõestada Jumala olemasolu, kui Ta annaks meile selliseid vägevaid kogemusi nagu Joosepile? Kas asi on meie arguses või muudes puudustes? Siiski ütleb Jumala sõna, et isegi usk on and, mille annab inimesele Jumal ise. Ja see kingitus jääb sageli vastu võtmata, kui inimene oma südameukse Jumala ees suleb.
Joosep oli julge ning ütles selgelt välja, et vaaraole annab vastuse Jumal. Ärgem siis meiegi kartkem Jumalast tunnistada!
Selle kommentaari autor: APÜ