Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 41:37-57
Joosep saab Egiptuse valitsejaks37See kõne oli hea vaarao silmis ja kõigi ta sulaste silmis.
38Ja vaarao ütles oma sulastele: "Kas leiame veel sellise mehe, kelles on Jumala Vaim?"
39Ja vaarao ütles Joosepile: "Et Jumal on sulle kõike seda teada andnud, siis ei ole keegi nii mõistlik ja tark kui sina!
40Sina pead olema mu koja üle ja kogu mu rahvas suudelgu sind suu peale. Ainult aujärje poolest tahan ma olla sinust suurem!"
41Ja vaarao ütles Joosepile: "Vaata, ma olen pannud su kogu Egiptusemaa üle!"
42Ja vaarao võttis sõrmest pitserisõrmuse ning pani Joosepi sõrme; ja ta pani temale kallid linased riided selga ja riputas kuldkee kaela.
43Ja ta laskis teda sõita oma teises tõllas, mis tal oli, ja hüüda tema ees: "Põlvili!" Ja ta pani tema kogu Egiptusemaa üle.
44Ja vaarao ütles Joosepile: "Mina olen vaarao, aga ilma sinu tahtmata ei tohi keegi tõsta kätt ega jalga kogu Egiptusemaal."
45Ja vaarao pani Joosepile nimeks Safnat-Paneah ja andis temale naiseks Asnati, Ooni preestri Pooti-Fera tütre; ja Joosep läks välja Egiptusemaale.46Joosep oli kolmekümneaastane, kui ta astus vaarao, Egiptuse kuninga ette; ja Joosep läks ära vaarao juurest ning käis läbi kogu Egiptusemaa.
47Ja maa kandis seitsmel külluseaastal ühest ivast peotäie.
48Ja ta kogus kõik põllusaagi seitsmel aastal Egiptusemaal ja talletas selle linnadesse; igasse linna andis ta ümbruskonna põldude saagi.
49Ja Joosep kuhjas väga palju vilja, nagu liiva mere ääres, kuni lakati seda mõõtmast, sest see ei olnud enam mõõdetav.50Ja Joosepile sündis enne nälja-aasta tulekut kaks poega. Need tõi temale ilmale Asnat, Ooni preestri Pooti-Fera tütar.
51Ja Joosep pani esmasündinule nimeks Manasse, sest ta ütles: "Jumal on mind lasknud unustada kõik mu vaeva ja kogu mu isakoja."
52Ja teisele ta pani nimeks Efraim, sest ta ütles: "Jumal on mind teinud viljakaks mu viletsusemaal!"53Kui seitse külluseaastat, mis Egiptusemaale tulid, lõppesid,
54siis hakkasid tulema seitse nälja-aastat, nõnda nagu Joosep oli öelnud; ja nälg oli kõigis maades, ent kogu Egiptusemaal oli leiba.
55Aga kui kogu Egiptusemaa hakkas tundma nälga, siis rahvas kisendas vaarao poole leiva pärast; ja vaarao ütles kõigile egiptlastele: "Minge Joosepi juurde! Mis tema teile ütleb, seda tehke!"
56Ja nälg oli üle kogu maa ja Joosep avas kõik viljaaidad, mis olid nende juures, ning müüs egiptlastele vilja, sest nälg võttis Egiptusemaal võimust.
Alandlikkus on suur voorus ning teiste üle võimu omamises peitub suur oht. Samamoodi aga tundub ebaustav mitte kasutada oma ande, mida Jumal on andnud , teiste heaks – isegi kui see tähendaks kõigile nähtavale positsioonile asumist. Kuigi Joosep ei olnud kuidagi taotlenud talle nüüd pakutavat rolli, ei kohku ta samas tagasi pakutavas positsioonis peituva vastutuse ees.
Ta ei lase end heidutada ei oma suhtelisest noorusest, keerulisest minevikust, ega isegi ebatavalisest töö soovitusest – vaid haarab kinni võimalusest saada õnnistuseks „kõikidele maadele“ ( s 57).
Olen kindel, et siin on paralleel sellega mida Jeesus mõtles, öeldes: „Teie olete maa sool“ ning lisades, et kes selles funktsioonis osutub ebaefektiivseks on hullem kui kõlbmatu. Jeesuse päevil tarvitati soola nii säilitamiseks, kui ka raha asemikuna – ja Jeesus viitas sellega jüngrite poolt kogukonnale antavale panusele kui samaväärsele ning – väärtuslikule.
Nii ei saa me ühtegi andi, mis meile on antud pidada tarvilikuks vaid iseenese või koguduse kasu pärast, vaid samamoodi ka „kõikide maade“ pärast. Just nii nagu Joosepi, Taaveti, Estri, Taanieli ja paljude teiste puhul – kingib Jumal mitte ainult ande vaid ka olukordi/ võimalusi milles need annid saavutavad oma maksimaalse potentsiaali.
Kõige selle juures on hämmastav, kuidas Joosepil tegelikult puudus ülevaade Jumala plaanist: nimed ,mis ta annab oma poegadele ( s 51-52) viitavad asjaolule, et abielu, tema kõrge amet ning kasvav rikkus olid ta mälust halva mineviku koos eelmise perekonnaga ära pühkinud.
Kui vähe oli tal aimu, mida tulevik toob! Joosep demonstreerib siin tõelist sulase eluhoiakut – nii nagu Jeesuski, olles rahul sellega mis tal on ning usaldades lõplikud lahendused Jumala kätte.
Selle kommentaari autor: Michael Knowles