Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 43:15 - 33
Joosepi vendade teine teekond Egiptusesse15Ja mehed võtsid selle kingituse, võtsid kaasa kahekordse raha ja Benjamini, asusid teele ja läksid alla Egiptusesse ning astusid Joosepi ette.
16Kui Joosep nägi, et Benjamin oli nendega kaasas, siis ta ütles oma kojaülemale: "Vii need mehed mu kotta ja tapa tapaveis ning valmista see, sest need mehed söövad minuga lõunat!"
17Ja mees tegi, nagu Joosep oli öelnud; ja mees viis mehed Joosepi kotta.
18Aga mehed kartsid, kui neid Joosepi kotta viidi, ja ütlesid: "Meid viiakse raha pärast, mis eelmisel korral meie kottides tagasi tuli, et veeretada meie peale süüd ja kippuda meile kallale ning võtta meid orjadeks ja omandada meie eeslid!"
19Ja nad astusid mehe juurde, kes oli Joosepi kojaülem, ja rääkisid temaga koja ukse ees
20ning ütlesid: "Oh mu isand, me kord juba käisime siin leiba ostmas.
21Aga kui me seejärel jõudsime öömajale ja tegime oma kotid lahti, vaata, siis oli igamehe raha ta koti suus, meie raha selle täiskaalus. Me tõime selle nüüd tagasi.
22Ja me tõime ka teise raha leiva ostmiseks enestega kaasa. Me ei tea, kes oli pannud meie raha meie kottidesse."
23Aga tema ütles: "Rahustuge, ärge kartke! Teie Jumal ja teie isa Jumal on pannud teile varanduse kottidesse. Teie raha ma olen saanud." Ja ta tõi Siimeoni välja nende juurde.
24Siis mees viis mehed Joosepi kotta ja andis neile vett ning nad pesid oma jalgu; ja ta andis toitu nende eeslitele.
25Ja nad seadsid kingitused valmis, kuni Joosep tuli lõunale, sest nad olid kuulnud, et nad seal pidid leiba võtma.26Kui Joosep koju tuli, siis nad viisid temale kotta kingituse, mis neil kaasas oli, ja kummardasid maha tema ette.
27Ja tema küsis neilt, kuidas nende käsi käib, ja ütles: "Kas teie vana isa, kellest te rääkisite, käsi käib hästi? On ta veel elus?"
28Ja nad vastasid: "Sinu sulase, meie isa käsi käib hästi, ta elab veel." Ja nad kummardasid ning heitsid maha.
29Kui ta oma silmad üles tõstis ja nägi oma venda Benjamini, oma ema poega, siis ta küsis: "On see teie noorim vend, kellest te mulle rääkisite?" Ja ta ütles: "Jumal olgu sulle armuline, mu poeg!"
30Aga Joosep vaikis äkki, sest ta oli südamest liigutatud oma venna pärast ja otsis võimalust nutmiseks. Ta läks ühte siseruumi ja nuttis seal.
31Ja kui ta oma silmi oli pesnud, siis ta tuli välja, valitses enese üle ja ütles: "Pange toit lauale!"
32Ja temale pandi eraldi ja neile eraldi, ja egiptlastele, kes tema juures sõid, eraldi, sest egiptlased ei söö leiba üheskoos heebrealastega - see on egiptlastele jäledus.
33Ja nad pandi istuma temaga vastamisi, esmasündinu esimesena ja noorim viimasena, ja mehed panid seda isekeskis imeks.
Kuigi Piibel ei kirjelda pantvangis oleva Siimeoni tundeid, võime kujutleda tema kergendust kui vennad viimaks tagasi jõudsid. Aga miks jätkab Joosep nende kõikidega mängimist? Mitte ainult üks, vaid kaks korda on ta juba salaja pannud kottidesse tagasi nende raha; nüüd aga paneb ta sinna oma sööginõu ning saadab siis käskjala neid süüdistama et nad on tema külalislahkust kuritarvitanud. Joosep ju teab et nad tegelikult on süütud neis asjus, süüdi aga palju suuremas patus. Ehk tahab ta anda neile tunda seda mida ise koges nende reetmise tulemusena – mis tunne on olla abituna teiste võimuses ja ülekohtuselt süüdistatuna? Miks, küsib ta , olete tasunud head kurjaga ( 44;4)? Kogu loo vaikiv aga vägagi reaalselt tajutav tagaplaan on Iisraeli Jumala sekkumine, tänu millele Joosep üldse on saavutanud oma praeguse positsiooni. Ometi näib, et Joosepi esmahuvi on oma vendadele veidikenegi tagasi teha nende ebaustavust tema vastu. Ja kuigi teda ennast on korduvalt rasketest olukordadest päästetud , tundub ta siin otsekui kahtlevat, kas tasub/ suudab sama armu üles näidata ka teiste vastu. Sest nüüd on võim talle kurja teinute üle viimaks tema käes ja seda suurem on kiusatus kättemaks ise täide viia.
Joosepi võitlus pole tundmatu kõikidele neile, kes on isiklikult kogenud Jumala armu - just nii nagu on Jeesuse tähendamissõnas ülekohtusest sulasest ja tema hoiatustes minna andeksandmises lõpuni. On palju lihtsam andeks anda sellele, kelle peale su hammas nagunii ei hakka, aga kiusatus kätte maksta muutub reaalseks koos võimuga see ka tegelikult teoks teha. Ometi Jeesuse sõnade kohaselt ei ole meil kristlastena muud valikut kui kohelda teisi samal viisil kui Jumal meid on kohelnud – st armuliselt ja isegi siis kui nad seda millegagi pole ära teeninud.
Ja Jeesus hoiatab, et kui me ei suuda teistele andestada nende eksimusi, saab see takistuseks Jumalale meile andeks anda. Kellele on sinul vaja andestada, selleks, et olla võimeline Jumala andestust ise vastu võtma?
Selle kommentaari autor: Michael Knowles