Loe läbi alltoodud kirjakoht: Tn 4:25-34
Taaniel seletab unenäo25Kõik see tabas kuningas Nebukadnetsarit.
26Kaheteistkümne kuu pärast, kui ta oli kõndimas Paabeli kuningliku palee katusel,
27hakkas kuningas rääkima ja ütles: "Eks see ole see suur Paabel, mille ma oma võimsa jõuga olen ehitanud kuninglikuks valitsuspaigaks ja oma väärikuse auks?"
28Sõna oli alles kuninga suus, kui taevast kostis hääl: "Sinule, kuningas Nebukadnetsar, öeldakse: Sinult võetakse kuningriik,
29sind aetakse ära inimeste juurest ja su asupaik on väljal loomade juures; sulle antakse süüa rohtu nagu härgadele ja sinust käib üle seitse aega, kuni sa mõistad, et Kõigekõrgem valitseb inimeste kuningriigi üle ja annab selle, kellele tahab."
30Selsamal silmapilgul sai see sõna Nebukadnetsari kohta tõeks ja ta aeti ära inimeste juurest; ta sõi rohtu nagu härjad ja ta ihu kasteti taeva kastega, kuni ta juuksed kasvasid pikaks nagu kotkasuled ja ta küüned olid nagu linnuküünised.31"Aga pärast selle aja möödumist, mina, Nebukadnetsar, tõstsin oma silmad taeva poole ja mulle tuli mõistus tagasi; ja ma õnnistasin Kõigekõrgemat, kiitsin ja ülistasin teda, kes elab igavesti, kelle valitsus on igavene valitsus ja kelle kuningriik püsib põlvest põlve.
32Kõiki, kes elavad maa peal, ei tule panna mikski, sest tema talitab, nagu tahab, niihästi taeva väega kui maa elanikega, ega ole seda, kes võiks lüüa tema käe peale ja öelda temale: "Mis sa teed?"
33Selsamal ajal tuli mu mõistus tagasi, ja mu toredus ja hiilgus tulid tagasi mu kuningriigi auks; mu ametikandjad ja suurnikud otsisid mind, ja mind pandi taas mu kuningriigi üle ja mulle anti veelgi suurem võim.
34Nüüd mina, Nebukadnetsar, kiidan ja ülistan ja austan taeva kuningat, sest kõik tema teod on tõde ja tema teed on õiged! Tema võib alandada neid, kes käivad kõrkuses."
Lugedes edasi sellist lugu, tundub täiesti uskumatu, et Nebukadnetsar ei võtnud kuulda hoiatust, mis talle nii selgelt anti. Vaid kaheteist kuu möödudes sellest kui unenäo tähendus talle teatavaks sai, on Nebukadnetsar taaskord täis omaenda tähtsust. Aga kas pole see mitte nii tüüpiline inimkäitumine? Kui mitmeid kordi oleme kõrvale jätnud oma sõprade aegsaid hoiatusi, eelistades uskuda omenda ilmeksimatusesse?
Jätkuvalt näeme kuidas Jumal pöörab ümber inimeste arvamusi neist endist ja nende võimeist. ‘Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu’ [1Pt 5:5]. Siin mõistetakse otseselt ja tõsiselt hukka Nebukadnetsari ülbus ja kogu ta elu hiilgus muudetakse loomasarnseks eksistentsiks – süües rohtu nagu kariloom ja ‘ta ihu kasteti taeva kastega’ (s 30). Jumal ei käitu mitte alati nii otseselt ja järsult ning kindlasti on ka palju teisi algpõhjuseid hullumeelsusele peale selle, mis sellest tekstist ilmneb. Sellegipoolest on raske respekteerida inimesi, kes on täis omaenda tähtsust ja saavutuste aupaistet ning vaatavad ülevalt alla teistele, kes pole saavutanud nii palju kui nemad.
On äärmiselt tähendusrikas, et Nebukadnetsari taastamine saabub alles siis, kui ta ‘tõstis om silmad taeva poole’ (s 31). Seda tehes, tunnistab ta ühtlasi nii Jumala ülimuslikkust kui ka omaenda tähtsusetust. Ta vaatenurk muudetakse täielikult. Kui ta on oma silmad taeva poole tõstnud – täidetakse ta mõtted Jumala au, valitsue ja väega. Ning Jumal on helde teda taastades.
Selle kommentaari autor: Chris Doig