Võime näha, et psalm 15 psalmidekogus on ‘sisenemis-liturgiline’ psalm. Sarnaselt sisaldab ka psalm 24 taolist liturgilisust (küll lühemas vormis), kuid seda osana millestki suuremast. Esimesed salmid (s 1, 2) on Jumala kui Looja kiitus. Sellele järgneb mainitud ‘sisenemis-liturgiline’ osa, milles ülistaja esitab küsimuse – kes on väärt, et seista Jumala ligiolus (s 3-6)? Ning sellele järgneb rida küsimusi ja vastuseid, mille kaudu tõuseb esile igatsus ‘Aukuninga’ sisenemiseks oma pühamusse.

Antud viimase osa keelekasutus viitab sellele, et Aukuningat esindab seaduselaegas. Siin on Jumalat kujutatud võimsa sõdalasena (s 8). Iisraeli rahva esimesil päevil viidi seaduselaegas lahingusse sümbolina Jumala ligiolust [vt nt: Joosua 6:6-7; 1Sm 4:3-6]. Tiitel ‘Issand Sebaot’ (s 10 – sõna-sõnalt: ‘vägede Issand, aukuningas’) – ilmub alati seoses seaduselaekaga [2Sm 6:2].

Tundub, et psalm 24. kasutati protsessioonis seaduselaeka sisenemisel templisse. Võibolla kasutati seda ka templi sissepühitsemisel [1Kn 8:3-5].

Psalmi teemaks on Jumala kuninglikkus. Tema on kogu loodu Issand. Kõik kuulub Talle, sest kõik on loodud Tema poolt. Me peaksime ära tundma ja tunnistama seda Jumala kuninglikku staatust ka oma igapäevases elus – kõiges mida mõtleme, ütleme või teeme (s 4). Seos seaduselaeka ja Iisraeli rahva lahingutega tuletab meile meelde, et Jumal on ka kogu ajaloo Issand. Inimesed vahel ütlevad, et käivad kirikus, et saada õnnistatud. Salm 5 kannab mõtet, et Jumala õnnistuse osaliseks saavad need, kelle jaoks on Jumala kuninglikkus ja ülemuslikkus reaalsuseks nende igapäevastes eludes.