Mäletan kuidas aastaid tagasi naeris mu isa ühe ateisti üle, kelle kohta teised olid öelnud, et ta on hullem kui rumalad. Ja kui see mees nõudis selgitust miks see mu isale nalja tegi, vastas ta: sest Piibel ütleb et rumal ütleb oma südames “Jumalat ei ole”, aga sina kuulutad seda valju häälega!
Me elame rumalate maailmas, kus Jumal salatakse ning tem anime häbistatakse. MInult on ametlikes intervjuudes küsitud kas mu usk on mulle töö juures ebameeldivaid olukordi ja häbi põhjustanud. Nagu võiks väljaöeldud tõearmastus ja headus kellelegi pinnuks silmas olla!
Need kes on end jumalikest kohustusest “vabastanud” ei ole siiski tingimata vabad. Peale selle et nad võivad olla korrumpeerunud ja kurjad nagu psalmist ütleb, võivad nad olla ka kartlikud ajal ning asjades kui selleks põhjust ei olegi, samas aga saada kergeks saagiks igaugustele kultustele ja ebausule.
New Age liikumises levinud ebausk, et inimene võib kristallide, amulettide, ja muu säärase vahendusel mõjutada vaimseid sfääre, on sama ekstiav kui ka vabanemine mida otsitakse nt narkootikumidest.
Lääne inimene on kergesti uinutatav eksitusse – et see mida ta näeb see ongi õige ja vastuvõteva. Spirituaalsus ilma Jumlata ei saa olla lihtsalt järjekordne viis Jumalat otsida. Kuradil ei ole uusi trikke – lihtsalt uued maskid.
Oh et pääsemine tuleks Siionisse – igatseb psalmist. Ikka veel on ainult Jumal see, kes võib taastada rahvaste olukorra. Jah, ta võib selleks kasutada teed, mis meil etundub imelik ja isegi ohtlik. Kuid me ei tohi lasta end sellest hirmutada ega ka eksitada sellest tühisest mida jumalatu ning meeleheitlikult rahu otsiv maailm meile pakub