Loe läbi alltoodud kirjakoht: Kohtumõistjate 16:1-17
Simson Assas1Siis Simson läks Assasse, nägi seal ühte hooranaist ja läks selle juurde.
2Kui assalastele öeldi: "Simson on siia tulnud", siis nad piirasid ja varitsesid teda kogu öö linna väravas. Aga nad olid kogu öö rahulikud, öeldes: "Kui hommik valgeneb, siis me tapame tema."
3Ja Simson magas keskööni. Aga keskööl tõusis ta üles, haaras kinni linna värava tiibadest ja mõlemast piidast, tõmbas need välja ühes poomiga, tõstis enesele õlgadele ja viis need üles mäetippu, mis on Hebroni kohal.Simson ja Deliila4Ja pärast seda armastas ta Soreki jõe ääres Deliila-nimelist naist.
5Siis vilistite vürstid tulid naise juurde ja ütlesid temale: "Meelita teda ja vaata, kus tal see suur jõud on ja kuidas me saaksime temast jagu ja teda kinni siduda, et teda alistada, siis anname igamees sulle tuhat ükssada hõbeseeklit!"
6Ja Deliila ütles Simsonile: "Räägi mulle, kus sul see suur jõud on ja millega tuleks sind siduda, et sind saaks alistada?"
7Simson vastas temale: "Kui mind seotakse seitsme toore loomakõõlusega, mis ei ole kuivanud, siis jään ma jõuetuks ja olen nagu iga muu inimene."
8Siis vilistite vürstid tõid naisele seitse toorest loomakõõlust, mis ei olnud kuivanud, ja ta sidus teda nendega.
9Ja naise juures kambris istus varitseja. Kui naine ütles Simsonile: "Vilistid tulevad sulle kallale, Simson!", siis ta rebis loomakõõlused katki, otsekui rebeneks takulõng, kui see nuusutab tuld; ja tema jõudu ei saadud teada.
10Ja Deliila ütles Simsonile: "Vaata, sa oled mind narrinud ja rääkinud mulle valet. Räägi nüüd ometi mulle, millega saab sind siduda!"
11Ta ütles siis temale: "Kui mind seotakse uute köitega, millega ei ole tööd tehtud, siis jään ma jõuetuks ja olen nagu muud inimesed."
12Siis Deliila võttis uued köied ja sidus teda nendega ning ütles temale: "Vilistid tulevad sulle kallale, Simson!" Ja kambris istus varitseja; aga Simson kiskus köied oma käsivartelt katki nagu niidid.
13Ja Deliila ütles Simsonile: "Senini oled sa mind narrinud ja mulle valet rääkinud; avalda mulle, millega saab sind siduda!" Ja ta vastas temale: "Kui sa kood mu peast seitse juuksekiharat lõimedesse."
14Siis ta lõi need lõksutiga kinni ja ütles temale: "Vilistid tulevad sulle kallale, Simson!" Kui Simson ärkas unest, siis kiskus ta välja soa ühes koe ja lõimedega.
15Ja Deliila ütles temale: "Kuidas sa võid öelda: Ma armastan sind, kui su süda ei ole minu juures? Juba kolm korda oled sa mind narrinud ega ole mulle avaldanud, kus su suur jõud on."
16Ja sündis, kui ta iga päev teda oma kõnedega kitsikusse ajas ja temale peale käis, et ta hing tüdines surmani
17ja ta avas temale kogu oma südame ning ütles: "Habemenuga ei ole saanud mu pea ligi, sest ma olen emaihust alates eraldatud Jumalale. Kui mind pöetakse, siis mu jõud lahkub minust ja ma muutun jõuetuks ning olen nagu kõik muud inimesed."
Simpsoni käik vilistide linna Assasse oli kahtlemata mõeldud selleks, et norida nendega tüli vastavalt tema Jumalast-antud koormale. Kuid oma ülesannet täites annab ta järele seksuaalsele ihale ning lõpetab prostituudi juures. Tänu oma suurele jõule pääseb Simpson vaenlaste plaanist, kuid ta ei vääri seda.
Simpsoni järgmine suhe vilistide territooriumil oleks peaaegu lõppenud katastroofiga. Olles kiindunud Deliilasse, on Simpson selgelt unustanud oma ülesande. Tohutu hulk raha, mida vilistid on nõus Deliilale Simpsoni petmise eest maksma, näitab, kui väga nad oma vaenlast kardavad. Jutuvestmise traditsioon võib meid panna ootama, et Simpson räägib kolmandal korral Deliilale oma saladuse välja. Kuid Simpsonit ei ole lihtne veenda. Deliila on aga temast järjekindlam ning saab lõpuks võidu.
Mis paneb meid alistuma survele teha midagi, mis on vale? Fakt, et Simpson (nagu ka hiljem Taavet) ei ole seal ega tee seda, mida ta peaks, muudab ta vaimselt haavatavaks. Tema kui keegi, kes on "Jumalale eraldatud", ei peaks oma hinge seksi eest müüma. Pole ime, et ta lõpuks alla annab. Jeesus hoiatab meid, et peaksime ära lõikama silma või käe, mis paneb meid pattu tegema. Suhte lõpetamine, mis viib meid Jumala tahtest eemale võib tunduda täpselt nii valusana, kuid see on ainus tee, kui soovime häbist pääseda.
Selle kommentaari autor: Andrew Clark