Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilmutuse 3:7-13
Läkitus Filadelfia kogudusele7Ja Filadelfia koguduse inglile kirjuta: Nõnda ütleb Püha, Tõeline,
kelle käes on Taaveti võti, kes avab, ja ükski ei lukusta, ning lukustab, ja ükski ei ava:
8Ma tean su tegusid! Ennäe, ma avasin su ees ukse, mida ükski ei suuda lukustada. Sul on vähe jõudu, kuid sa oled hoidnud tallel mu sõna ega ole salanud mu nime.
9Ennäe, ma annan saatana sünagoogist mõned, kes nimetavad endid juutideks, kuid ei ole seda, vaid valetavad. Ennäe, ma teen, et nad tulevad ja kummardavad sinu jalge ette ning saavad aru, et mina olen sind armastanud.
10Et sa oled hoidnud minu ootamise sõna, siis hoian ka mina sind läbikatsumistunni eest, mis on tulemas kogu ilmamaa peale, et katsuda läbi ilmamaal elavaid.
11Ma tulen varsti. Pea kinni, mis sul on, et ükski sinu pärga ei võtaks!12Kes võidab, selle teen ma sambaks oma Jumala templis ja enam iialgi ei lähe ta sealt välja, ning ma kirjutan tema peale oma Jumala nime ja oma Jumala linna, uue Jeruusalemma nime, mis tuleb maha taevast minu Jumala juurest, ning oma uue nime.
13Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele!
Filadelfia kogudus ei kannatanud niivõrd sisemiste probleemide kui väljastpoolt tuleva rõhumise käes - linnas elavad juudid ja kreeklased andsid mõlemad neile tunda oma kõrki suhtumist. Nii vajab see koguduse meeldetuletust oma privileegidest.
Kuigi Filadelfia kogudus ei ole tugev, on tema käes võtmed kõikide tähtsate uste jaoks. Taaveti võti ( s 7) toob meile meelde need võtmed mis anti Eljakimile kuniglike kodade haldamise jaoks (Js 22:20-22)*, samuti jumalariigi võtmed mis anti Peetrusele (Mt 16:19),** aga ka surmavalla võtmed, mis anti ülestõusnud Issandale.
Kristlase jaoks tähendab enese tundmine teed alandlikkuse juurde. Ja ometi leiame tänasest tekstist kutse arvata end mitte ainult nende hulka, keda armastatakse(s 9) ja kaitstakse (s 10), vaid keda ühel päeval ka austatakse ( s 11,12). DH Lawrence on oma Ilmutuse raamatu kommentaaris öelnud: “Ükskõik milline on meie kontseptsioon Kõikvõimsast Jumalast ja isegi siis kui me ei suuda formeerida mingit kontseptsiooni, rahuldudues selle metsiku imetluse ja hämmastuse tundega - eeldus, et kord jagame igavest autrooni šokeerib ja hämmastab meid”. See peabki šokeerima. Aga see tõotus on kõikide Kristuse ustavate sulaste päralt (s 8). Täpselt samamoodi kui on kristlasi kes vajavad õppetundi alandlikkuses ja imetluses, on ka neid kellele on vaja meelede tuletada nede privileege. Siinkohal meenub üks Šoti kogudus, kes väga harva ja äärmiselt pühaliku ettvalmistusprotsessiga tähistasid Issanda Pühaõhtu söömaaega. Kord kui siis karikas jõudis ühe naiseni, purskas naine nutma ning viipas karika enesest mööda. “Võta see karikas, naine”, ütles pastor “see on patuste jaoks”.
“Sammas Jumala templis” (s 12) kaasaegses kujutluses tähendab mindagi austusväärset, isegi pompoosset - Johannese visioonis on see aga tõotus kannatlikele ja ustavatele.
*“20Ja sel päeval kutsun ma oma sulase
Eljakimi, Hilkija poja,
21panen temale selga sinu kuue,
kinnitan talle vööle sinu vöö
ja annan tema kätte sinu valitsuse:
tema saab siis isandaks
Jeruusalemma elanikele
ja Juuda soole.
22Ja ma panen Taaveti koja võtme
temale õlale:
tema avab ja ükski ei sule,
tema suleb ja ükski ei ava. (Js 22:20-22)
**
“Ma annan sulle taevariigi võtmed, ja mis sa iganes kinni
seod maa peal, see on seotud ka taevas, ja mis sa iganes lahti
päästad maa peal, see on lahti päästetud ka taevas."
Selle kommentaari autor: Roger Pooley