Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilmutuse 9: 1-21
Viies ingel puhub pasunat1Viies ingel puhus pasunat ning ma nägin tähe olevat kukkunud taevast ilmamaa peale. Sellele anti sügavuse kaevu võti
2ning ta avas sügavuse kaevu ja kaevust tõusis suitsu otsekui suurest ahjust, ning päike ja õhk pimenesid kaevu suitsust.
3Suitsust tulid ilmamaa peale rohutirtsud, ja neile anti meelevald, nagu skorpionidel on meelevald ilmamaa peal.
4Neile öeldi, et nad ei tohi teha kurja ilmamaa rohule ega millelegi, mis haljendab, ega ühelegi puule, vaid ainult inimestele, kellel ei ole Jumala pitserit otsaesisel.
5Ja neile anti käsk, et nad neid ei tapaks, vaid et nad neid piinaksid viis kuud, ning nende piinamine on otsekui skorpioni piinamine, kui ta inimest salvab.
6Neil päevil inimesed otsivad surma ega leia seda, nad igatsevad surra, aga surm põgeneb nende eest.
7Ja rohutirtsud olid välimuselt sõjaks seatud hobuste sarnased, neil olid pärjad peas otsekui kullast ning nende palged olid nagu inimeste palged
8ja juuksed nagu naiste juuksed ja nende hambad olid otsekui lõvidel.
9Neil olid üll soomusrüüd otsekui raudrüüd ning nende tiibade kahin oli otsekui kaarikute mürin, kui palju hobuseid jookseb sõtta.
10Ja neil olid sabad ja astlad nagu skorpionidel, ning nende sabades oli meelevald teha inimestele kahju viis kuud.
11Nende kuningas oli sügavuse ingel, kelle nimi heebrea keeles on Abaddon, ja kreeka keeles Apollüon.
12Esimene häda on möödas, ennäe, pärast seda tuleb veel kaks häda.Kuues ingel puhub pasunat13Kuues ingel puhus pasunat ning ma kuulsin üht häält Jumala ees oleva kuldaltari neljast nurgast,
14see hüüdis kuuendale inglile, kelle käes oli pasun: "Lase lahti need neli inglit, kes on ahelais suure Eufrati jõe ääres!"
15Siis päästeti valla need neli inglit, kes on valmistunud selleks tunniks ja päevaks ja kuuks ja aastaks, et tappa kolmandik inimestest.
16Ja sõjaväe ratsanike arv oli kakskümmend tuhat korda kümme tuhat - ma kuulsin nende arvu -,
17ning nõnda ma nägin oma nägemuses hobuseid ja nendel istujaid. Neil olid tulipunased ja sinised ja väävelkollased soomusrüüd ning hobuste pead olid nagu lõvide pead ning nende suust tuli välja tuld ja suitsu ja väävlit.
18Nende kolme nuhtluse poolt tapeti kolmandik inimesi: tule ja suitsu ja väävli läbi, mis tuli nende suust.
19Hobuste meelevald oli nende suus ja nende sabades, sest nende sabad olid madude sarnased, neil olid pead ning nendega nad tegid kahju.20Aga inimesed, keda neis nuhtlustes ei tapetud, ei parandanud meelt oma kätetööst, et nad oleksid loobunud kummardamast kurje vaime ning kuld- ja hõbe- ja vask- ja kivi- ja puujumalaid, kes ei suuda näha ega kuulda ega kõndida.
Viies ja kuues nuhtlus on kvalitatiivselt hirmsamad kui eelmised. Neis võib märgata kellegi otsest taotlust kurja teha. Võimalik, et inimlik kurjus lastakse kontrolli alt välja, esmalt piinaks ja siis otseseks hävitamiseks. Iga põlvkond Piibli uurijaid on püüdnud mõistatada ühe või teise pildi tähendust, lähtudes sellest, mida seni on teatud. Tänapäeva inimene võib kirjeldustes ära tunda moodsat sõjatehnikat - keeruline laskeriist, sellest väljuv suitsusaba, mille otsas lendab kahju tekitav rakettrelv. Kuida see on ainult tänapäevane kujutlus. Me ei tea mis tulevikus tegelikult sünnib.ega ole nuhtluste tehnilised detailid meile ka nii olulised. Suuremaid vigu, mis Ilmutuse raamatu uurimisel on tehtud - on see kui lähtutakse ajast ja sündmusest. On küsitud millal miski tomub. Selle asemel võiks lähtekoht olla Kristus, ja küsimus: milline on Tema suhe maailmaga?
Sügavuse kaevu avanemine: mingil viisil jäävad loodus ja Jumala lapsed sellest hädast puutumata.Tirtsude meelevald sarnaneb skorpionide omale: ohtlik sellele, kes temaga lähedalt kokku puutub, teistele ohutu. On pikk rida hädasid, mis muid inimesi piinavad, kuid kristlased on üldiselt säästetud oma eluviisi tõttu. Näiteks narkomaania, suguhaigused, laostumine õnnemängudes jms, kuid eriti see, mis seostub maagiaga.
Sügavikku mõisteti kurjade vaimude asupaigana, nood aga toimivad peaasjalikult ahvatluste abil. Kui ahvatletuid saab palju, kasvab kurjus maa peal, nagu ka rändrohutirtsud on teatud aeg salajas ning ohtlikud alles suure hulgana.
Nuhtlus ei saa nö omavolitseda, see on piirangutega. Arukas inimene, kes maailmas toimuvat jälgib, peaks siit tegema järelduse: omada Jumala pitserit on kasulik. Kuidas seda aga saada?
Sõjas ei ole võitjaid, kõik on kaotajad ja kannatajad. Ka kristlased, kes on sattunud ründe objektiks või on sunnitud oma maad relvaga kaitsma, ei jää kannatustest kõrvale.
Nähes kaduvust nii lähedalt peaks see panema inimese mõtlema oma olemise, igaviku ja Looja peale. Kogu ahnus ja lõbujanu muutub surmaga silmitsi olles mõttetuks. Ükski nõid ei aita. Ainus aitaja, kes ka surmast läbi kannab, on Kristus.
Inimesed aga ei pöördu ikkagi. Milleks siis nii palju häda? Kui maailma niikuinii hukkub oma patu pärast, või õigemini sellepärast, et nad lunastust vastu ei taha võtta, miks mitte seda kohe ja korraga hävitada? Kui koera saba on tarvis lõigata, siis tehakse jus edakorrga, mitte jupphaaval? Koera saba on üks, inimesi aga on palju. Kuigi paljud ei pöördu, mõned siiski pöörduvad igal ajal. Kõigile päästevõimaluse andmiseks ja hilisemate järeleootamiseks ongi maailma häving etapiviisiline.
Selle kommentaari autor: APÜ