Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilm. 10:1-11
Nägemus võimsast inglist ja raamatust1Ma nägin teist võimsat inglit maha tulevat taevast, riietatud pilve, ning tema pea kohal oli vikerkaar ning ta palged olid nagu päike ning ta jalad nagu tulesambad
2ning ta käes oli avatud väike rullraamat. Ta pani oma parema jala mere peale ja vasaku jala maa peale
3ning kisendas suure häälega, otsekui lõvi möirgaks. Kui ta kisendas, rääkisid seitse pikset oma kõuemürinaga.
4Ja kui need seitse pikset olid rääkinud, siis ma tahtsin hakata kirjutama. Ma kuulsin häält taevast hüüdvat: "Pane pitseriga kinni, mis need seitse pikset on kõnelnud, ning ära kirjuta seda!"5Ingel, keda ma nägin seisvat mere peal ja maa peal, tõstis oma parema käe taeva poole
6ning vandus selle nimel, kes elab igavesest ajast igavesti, kes on loonud taeva ja mis seal on ning maa ja mis seal on ning mere ja mis seal on: Aega enam ei kulu,
7vaid seitsmenda ingli hääle päevil, kui ta hakkab pasunat puhuma, siis on läinud täide Jumala saladus, nagu ta seda rõõmusõnumit on kuulutanud prohvetitele, oma sulastele.8Hääl, mida ma kuulsin taevast, rääkis minuga jälle ja ütles: "Mine võta avatud raamat ingli käest, kes seisab mere peal ja maa peal!"
9Ja ma läksin ingli juurde ja ütlesin, et ta annaks mulle raamatu. Tema ütles mulle: "Võta ja söö see ära! See muutub su kõhus mõruks, kuid su suus on see magus nagu mesi."
10Ja ma võtsin ingli käest raamatu ning sõin selle ära, ning see oli mu suus magus nagu mesi, ja siis, kui ma olin selle söönud, hakkas mul kõhus mõru.
11Ja mulle öeldi: "Sa pead jälle ennustama rahvaste ja paganate ja keelte ja paljude kuningate kohta!"
Selles vahepalas kuuenda ja seitsmenda trompeti vahel leiame Johannese keskendumas kristlikule kogukonnale, kellele ta kirjutab – mitte “elevandiluust tornist”, vaid karmist vanglakongist. Ehkki nõnda, tõuseb tema nägemus taevani, ta kirjutab taevalikust nägemusest (salmid 1,4,5,8) – kõigest, mis tema ees lahti rullub. “Väike rullraamat” ja “seitse pikset” on selle keerulise peatüki peamised kujutluspildid.
Muljetavaldavalt võimsa ja imetlusväärse ingli käes on “väike rullraamat” (salm 2). Peaaegu kindlalt on see samane varasema rullraamatu ja selle sisuga (Ilm. 5:1,7). Mida sisaldab see rullraamat on kogu ilmutusraamatu võtmeküsimus, avatud Talle poolt, sisaldades eluraamatut (Ilm. 3:5, 13.8, 17:8; 21:27). Tegevuses, mis meenutab Hesekieli läkitamist (Hes. 2:9 – 3:3) võtab Johannes rullraamatu ja sööb selle ära! Kas see sügav tegevuspilt mitte ei meenuta Johannesele nende kirikuliikmete konfronteerimist, kes olid kaotanud oma esimese armastuse, kes olid vallutatud kõikvõimalike paganlike mõtete ja praktikate poolt? Nii ta samastub Kristuse hukkamõistu tugevate sõnadega (Ilm. 3: 14-21). Kuidas järgime Johannese teerada astudes vastu kõigele, mis eitab Issanda valitsust meie kogukondades ja kirikutes? Kuidas seedime Jumala plaani ja sõna nõnda, et me kogeme nii selle magusust kui kibedust?
Seitset pikset nähakse kui kohtumõistmiste seeriat; mida hoitakse tagasi mitte selle pärast, et Jumal oleks loobunud sõnakuulmatutest, vaid selle tõttu, et varasemad kohtumõistmised ei toonud inimesi kahetsuse juurde. Samuti peaksime tähele panema, et Pühakirjas seostatakse pikset mõnikord Jumala häälega (2. Ms. 19:16, Joh. 12:29). Tundub, et antud salmides kannavad piksed edasi Jumala “varjatuse” sõnumit. Jumala saladus (salm 7) hoiab tagasi tulevaste ja veel hävitavamate kohtumõistmiste seeria ilmumist.
Selle kommentaari autor: David Blair