Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilm 21:9 - 22:5
Sissejuhatus1Jeesuse Kristuse ilmutus, mille Jumal temale on andnud, et ta näitaks oma sulastele, mis peatselt peab sündima. Ta näitas seda, läkitades oma ingli oma sulase Johannese juurde,
2kes on tunnistanud Jumala sõna ning Jeesuse Kristuse tunnistust, kõike, mida ta on näinud.
3Õnnis on see, kes loeb, ning need, kes kuulavad neid ennustuse sõnu ja hoiavad tallel, mis sellesse on kirjutatud, sest aeg on lähedal.Tervitused4Johannes - seitsmele Aasia kogudusele: Armu teile ja rahu temalt, kes on ja kes oli ja kes tuleb, ning seitsmelt vaimult, kes on tema trooni ees,
5ning Jeesuselt Kristuselt, kes on ustav tunnistaja, esikpoeg surnuist ja maa kuningate valitseja. Temale, kes meid armastab ning on meid lunastanud meie pattudest oma verega
6ning kes meid on teinud kuningriigiks, preestreiks Jumalale ja oma Isale - temale olgu kirkus ja võimus igavesest ajast igavesti! Aamen.
7Ennäe, ta tuleb pilvedega ja iga silm saab teda näha, ka need, kes tema on läbi torganud, ning kõik maa suguharud halisevad tema pärast. Jah, aamen. 8"Mina olen A ja O," ütleb Issand Jumal, "kes on ja kes oli ja kes tuleb, Kõigeväeline."Nägemus Inimese Pojast9Mina, Johannes, teie vend ja kaasosaline viletsuses ja kuningriigis ja kannatlikkuses Jeesuses, olin saarel, mida hüütakse Patmoseks, Jumala sõna ja Jeesuse tunnistamise pärast.
10Ma olin vaimus Issanda päeval ning kuulsin enese taga valju häält, otsekui pasunast,
11mis ütles: "Mida sa näed, kirjuta raamatusse ning saada neile seitsmele kogudusele: Efesosse ja Smürnasse ja Pergamoni ja Tüatiirasse ja Sardesesse ja Filadelfiasse ja Laodikeiasse."12Ma pöördusin ümber vaatama seda häält, kes rääkis minuga. Ja kui ma olin pöördunud, siis ma nägin seitset kuldlambijalga
13ning lambijalgade keskel kedagi, kes oli Inimese Poja sarnane ja kellel oli üll pikk kuub, vöötatud rinde alt kuldvööga.
14Aga tema pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu lumi, ning tema silmad nagu tuleleek,
15ning tema jalad olid vasemaagi sarnased, kui see on hõõguvas ahjus, ning tema hääl oli otsekui suurte vete kohin.
16Tal oli paremas käes seitse taevatähte ning tema suust välkus vahe kaheterane mõõk ning tema palged olid otsekui päike, kui see paistab oma väes.17Kui ma teda nägin, langesin ma tema jalge ette nagu surnu. Ning tema pani oma parema käe mu peale ja ütles: "Ära karda! Mina olen Esimene ja Viimne
18ja Elav. Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed.
19Kirjuta siis, mida sa oled näinud ja mis on ning mis sünnib pärast seda!
20Nende seitsme taevatähe saladus, mida sa näed mu paremas käes, ja nende seitsme kuldlambijala saladus on see: seitse tähte on seitsme koguduse inglid ja seitse lambijalga on seitse kogudust.
Elan suhteliselt vaeses linnaosas mis kuulub 3% kõige viletsamate valimispiirkondade etteotsa Inglismaal. Loomulikult on piirkonnale iseloomulikud enamik selliste alade sotsiaalseid probleeme. Tänane tekst aga paneb mind soovima, et natukenegi sellest mida ap Johannes kirjeldab võiks saada minu piirkonna inimeste igapäevaseks kogemuseks.
Johannes kirjeldab imelist keskkonda: sellist kus igast mõeldavast taustast inimesed saavad õitsele puhkeda. Hindamatud materjalid milledest uus Jeruusalemm tehtud on, peavad oma atraktiivsuse ning väärtusega osutama pühale ja austustväärivale Jumalale, kes on kogu olemise keskmes. Väravad on alati avatud (s 25), sest ei ole enam mingit hirmu. Jumala ligiolust hoovab pidevat valgust (s 32) mis julgustab ja soojendab, ja tekitab heaolu kõikides kes sellesse sisenevad. See linn on täis vastuvõtmist, vabadust ja kuulumist. Patt ja kurnamine hoitakse sellest eemal, kuid mitte ühtegi inimest ei aeta välja nende rassi pärast. Ja kõik rahvad on kohal, täites nii Jumala ammu antud tõotused. Inimesed kõikidest taustadest voolavad kokku sellesse elavasse, värviderohkesse ja tukslevasse paika, ja mitte sellepärast, et nad on selle õiguse ära teeninud, vaid Jumala armu tõttu. Kahjuks aga võivad sellesse aulisesse keskkonda kuuluda vaid need, kelle nimed on kirjutatud Talle eluraamatusse, kes kuuluvad talle ning on näidanud seda oma elu talle pühendamisega. See on kõikide uskujate viimne eesmärk, nende tee sihtpunkt.
Kirikul on ikka olnud probleeme linnapiirkondade misjoniga, ometi just tänane tekst näitab kui oluline on linnastunud piirkond Jumalale. Ning ajal, kus linnastumine kasvab ülikiires tempos, peame ka meie tegema tööd oma linnades, et nende elanikud võiksid saada osa sellest viimsest eesmärgist. Isiklikul tasandil - Jumal omab selles pildis keskset kohta - ning see on väljakutseks meile, küsida: milline koht on temal meie elus täna.
Selle kommentaari autor: Fran Beckett