Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilm 21,1-14
Nägemus uuest taevast ja uuest maast1Ma nägin uut taevast ja uut maad; sest esimene taevas ja esimene maa olid kadunud ning merd ei olnud enam.
2Ja ma nägin püha linna, uut Jeruusalemma, taevast Jumala juurest alla tulevat, valmistatud otsekui oma mehele ehitud mõrsja.
3Ja ma kuulsin valju häält troonilt hüüdvat:
"Vaata, Jumala telk on inimeste juures ning tema asub nende juurde elama ning nemad saavad tema rahvaiks ning Jumal ise on nende juures nende Jumalaks.
4Tema pühib ära iga pisara nende silmist ning surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist, ning valu ei ole enam, sest endine on möödunud." 5Ja troonil istuja ütles: "Vaata, ma teen kõik uueks!" Tema ütles: "Kirjuta, sest need sõnad on ustavad ja tõelised!"
6Ja ta ütles mulle: "See on sündinud! Mina olen A ja O, algus ja ots. Mina annan janusele ilma tasuta eluvee allikast.
7Võitja pärib selle kõik ning mina saan temale Jumalaks ja tema saab minule pojaks.
8Aga argade ja uskmatute ja jäledate ja mõrtsukate ja hoorajate ja nõidade ja ebajumalateenijate ja kõigi valetajate osa on tule ja väävliga põlevas järves, see on teine surm."Nägemus uuest Jeruusalemmast9Minu juurde tuli üks seitsmest inglist, neist, kelle käes on seitse kaussi täis seitset viimset nuhtlust, ning ta rääkis minuga ja ütles: "Tule, ma näitan sulle mõrsjat, Talle naist!"
10Ja ta kandis mu vaimus suurele ja kõrgele mäele ning näitas mulle linna, püha Jeruusalemma, mis on alla tulemas taevast Jumala juurest
11ja millel on Jumala kirkus, ning ta valgus on kõige kallima kivi sarnane, otsekui jaspis, mis hiilgab nagu mägikristall.
12Sellel on suur ja kõrge müür ning kaksteist väravat ja väravate peal kaksteist inglit; ning väravate peale on kirjutatud nimed, mis on Iisraeli laste kaheteistkümne suguharu nimed.
13Päevatõusu pool on kolm väravat, põhja pool kolm väravat, lõuna pool kolm väravat, õhtu pool kolm väravat.
14Ja linna müüril on kaksteist aluskivi ning nende peal Talle kaheteistkümne apostli nimed.15Ja sellel, kes minuga rääkis, oli käes kuldpilliroog, et mõõta linna ja selle väravaid ja selle müüri.
16Linn on nelinurkne ning ta pikkus on võrdne laiusega. Ta mõõtis linna pillirooga - kaksteist tuhat vagu. Ta pikkus ja laius ja kõrgus on võrdsed.
17Ja ta mõõtis tema müüri - sada nelikümmend neli küünart inimese, see tähendab ingli mõõdu järgi.
18Selle müür on jaspisest ning linn ise puhtast kullast, selge klaasi sarnane.
19Ja linna müüri aluskivid on ehitud igasuguste kalliskividega. Esimene aluskivi on jaspis, teine safiir, kolmas kaltsedon, neljas smaragd,
20viies sardoonüks, kuues karneool, seitsmes krüsoliit, kaheksas berüll, üheksas topaas, kümnes krüsopraas, üheteistkümnes hüatsint, kaheteistkümnes ametüst.
21Kaksteist väravat on kaksteist pärlit, iga värav ühest pärlist, ning linna tänav on puhtast kullast otsekui läbipaistev klaas.22Templit ma ei näinud seal, sest Issand, Kõigeväeline Jumal, on selle tempel, ning Tall.
23Ja linnale ei ole vaja päikest ega kuud, et need talle paistaksid, sest Jumala kirkus valgustab teda, ning tema lamp on Tall.
24Rahvad hakkavad käima tema valguses ning ilmamaa kuningad toovad sinna oma hiilguse.
25Tema väravaid ei lukustata päeval, ent ööd seal ei olegi.
26Ja rahvaste hiilgus ja au kantakse sinna sisse.
27Sinna ei saa midagi, mis on rüve, ega keegi, kes teeb jäledusi ja valet, vaid üksnes need, kes on kirjutatud Talle eluraamatusse.
Johannese visioon uuendatud taevast , maast ja Jeruusalemmast on inspireerinud lugematul hulgal kunstnikke, heliloojaid ning arhitekte läbi aegade. Jumala ja inimese lugu mis algas aias ning lõpeb linnas on omamoodi julgustav viide neile, kelle meelest misjon linna keskkonnas peaks olema Kiriku prioriteetide eesotsas. Selles tekstis kaob kõik vana ning see mis asemele tuleb on täielikult muudetud - mitte ainult kaasajastaud versioon. Kreeka keelne sõna “uus” selles tekstis tähendab uut nii olemuses kui ajas. Isegi meri- see iidsete aegade ürgse kaose sümbol ja kurjuse allikas - isegi see on kadunud ( s1). Isiklikult loodan, et see osa tekstist on rohkem sümboolne!
Johannese meeles kajavad Vana Testamendi prohvetite hääled ja ennustused kui ta ilmekalt kirjeldab mis aegade lõpus saab sündima - kujundites mis omakorda ulatuvad tagasi 1 Moosese aegadesse. Pildid Jumala ja tema rahva õrnast ning lähedasest suhtest puudutavad meie südamekeeli ning meie hing rõõmustab lugedes taastamise ja heaolu tõotusi. See on Tema, kes isiklikult pühib ära kõik pisarad. Kolm korda korratakse tõotust selle kohta, et Jumal ise tuleb ja elab oma rahva keskel. Saame kogeda täiesti uut ühtekuulumist Temaga, mis täidab ka meie sügavaimad igatsused. Ja see on päästmise sisu.
Aga kuidas ikkagi aitab see meid täna - keset inimlikku kannatust, kus vaatamata meie tungivatele palvetele Jumal siiski ei sekku igal juhtumil sellisel viisil nagu meie ootame? Kuidas peaksime meie vastama ulatuslikele katastroofidele üle maailma, naabri valule kelle lähedased on haaaratud haigustest? Lihtsaid vastuseid siin ei olegi - ometi selle erilisus mis meile on valmistatud ja mis meid on ootamas räägib valjuhäälselt inimese väärtusest Jumala silmis. Me elame vana ja uue vahetuse kattumises ning selles suuremas pildis, mida Jumal tänase teksti vahendusel meie silme ette joonistab, ka sama Jumala hoole ja armu all.
Selle kommentaari autor: Fran Beckett