Loe läbi alltoodud kirjakoht: Habakuk 2:1-20
Issanda vastus prohvetile1Mina seisan oma vahipostil, asun linnusel ja vaatan, et näha, mida ta mulle räägib ja mida ta mulle vastab mu etteheite peale.
2Ja Issand vastas mulle ning ütles: Kirjuta üles nägemus ja tähenda selgesti lauakeste peale, et see, kes seda loeb, võiks lugeda soravalt.
3Sest nägemus ootab küll oma aega, aga ta ruttab lõpu poole ega peta. Kui ta viibib, siis oota teda, sest ta tuleb kindlasti ega kõhkle.
4Vaata, kes on isemeelne, selle hing ei ole siiras ta sees; aga õige elab oma usust.
5Ning veel enam: vein on petlik - ei jõua sihile hoopleja mees, kes avab oma kurgu nagu haua ja on täitmatu otsekui surm, kes korjab enesele kõik paganad ja kogub enese juurde kõik rahvad.Häda ülekohtustele!6Eks nad kõik tee tema kohta pilkelaule ja osatavaid mõistukõnesid ning ütle: Häda sellele, kes kuhjab kokku, mis ei ole tema oma - kui kauaks? - ja koormab ennast võlaga.
7Kas viimaks su võlausaldajad ei tõuse äkitselt ja su vintsutajad ei ärka? Jah, ja sina jääd neile saagiks!
8Sest sa oled riisunud paljusid rahvaid, nüüd riisuvad kõik rahvad sind inimeste vere ja kõige vägivalla pärast, mis sa oled teinud maale ja linnale ning kõigile selle asukaile.
9Häda sellele, kes ahnitseb oma kojale ülekohtust kasu, et paigutada oma pesa kõrgele ja päästa ennast kurja käest.
10Sa oled oma kavatsustega häbistanud oma koja, oled hävitanud paljusid rahvaid ja oled teinud pattu oma hinge vastu.
11Sest kivi müüris kisendab ja sarikapuu vastab temale.
12Häda sellele, kes ehitab verega linna ja rajab ülekohtuga linnust!
13Vaata, eks seegi ole vägede Issandalt, et rahvaste vaev saab tuleroaks ja rahvahõimud väsitavad endid ilmaaegu?
14Sest maa saab täis Issanda au tundmist - otsekui veed katavad merepõhja.
15Häda sellele, kes joodab ligimest, pannes joogi hulka oma viha, et jooja joobnuks jääks ja jootja saaks vaadata tema alastiolekut.
16Au asemel sa küllastud häbist: joo sinagi ja näita oma eesnahka! Issanda parema käe karikas jõuab ringiga sinuni, ja su au kaetakse häbiga.
17Sest Liibanonile tehtud vägivald katab sind ja loomade hävitus teeb sulle hirmu inimeste vere, samuti maale, linnale ja kõigile selle asukaile tehtud vägivalla pärast.
18Mis kasu on nikerdatud kujust, mille meister nikerdab, valatud kujust ja valeõpetajast, et meister kuju peale loodab, valmistades keeletuid ebajumalaid?
19Häda sellele, kes ütleb puule: "Ärka!" või liikumatule kivile: "Liigu!" Ons see õpetaja? Vaata, see on kulla ja hõbedaga kaetud, ometi pole vaimu tema sees.
20Aga Issand on oma pühas templis, tema palge ees vaikigu kogu maa!"
Valgus läheb suuremaks. Määratud lõpp läheneb (s 2, 3). Kuigi näib teisiti, viib Jumal siiski oma plaanid ellu, kasutades kõige ebatavalisemaid vahendeid. Pole kahtlust, et ta seda teeb, kui meil on ainult usku näha seda käesolevate olukordade ja piiratud perspektiivide tagant. Mõnikord ei saa me rohkem midagi teha, kui hoida kinni veendumusest, et Jumal töötab, ja oodata. Ootamine on üks Piibli võtmeteemasid – see on raske õppetund meile praegusel kiirlahenduste asjastul (Ps 25:5, 27:14, 40:1; Js 40:31; Nt 3:24-26).
Babüloonlased võivad olla Jumala tööriistaks, et liikuda suuremate eesmärkide poole ja tuua lepingurahvas tagasi enda juurde. Kuid see ei anna neile õigust käituda, nagu nad soovivad (s 9, 12). Ka nemad peavad aru andma oma uhkuse ja julmuse (s 4, 5), vägivalla ja agressiooni (s 6-13) kohta, sellest, kuidas nad on hävitanud loodut (s 17). (See võib tekitada mõtte, et ka tänapäeva sõjapidamine omab suurt mõju looduslikule keskkonnale.) Näidatakse valejumalate kummardamise rumalust (s 18-20), nad ei saa pakkuda vaimulikku kosutust või moraalseid väärtusi. Ükskõik, kes me oleme ja mis on meie roll Jumala plaanides, peame kummardama ainult teda ja elama tema väärtuste järgi. See on väljakutse nii lepingurahvale kui ka võõrrõhujale.
Millised on meie tänapäeva iidolid, mis kontrollivad meie väärtuste süsteemi (s 18, 19) ja juhivad meid eemale usust, mis ainsana saab meid päästa (s 4)? Kui meie tõeline motivatsioon on äriline või isiklik kasu, kuulsuse teenimine või ka riigi edu, oleme järele andnud teise jumala kummardamisele.
Selle kommentaari autor: John Grayston