Seda psalmi on väga julgustav lugeda. Psalmisti entusiasm lausa hüppab leheküljelt välja, kui sõnad keerlevad tema põletavas soovis kuulutada, mida Jumal on teinud. Ühendades kiitushümni tarkusjuhenditega, on see psalm üks kahest halleluuja-psalmist. Kummaski on kakskümmend kaks rida, mis algavad järjestikuste tähtedega heebrea tähestikust. Selles psalmis räägib autor Jumala suurtest tegudest ja järgmises inimesest, kes rajavad oma elu sõnakuulelikkusele Jumalale ja prioriteetide jälgimisse. Psalmist on sügavalt tänulik Jumalale ja tunneb, et kui ta mõtiskleb Jumala iseloomule ja tegevusele, siis hakkab ta maailma teisiti tajuma. Tõeline tarkus tuleb Jumala kartusest (s 10). See kartus pole psühholoogiline seisund, mis on seotud ängistuse või hirmuga, vaid pigem hõlmab sügavat aukartust ja pühendunud sõnakuulelikkust. Jumalik tarkus pole mingi abstraktne arusaamine ega omandatud informatsioon, vaid pigem praktiline taipamine koos vaimuliku selgusega (Õp 9:10–12; 4:5–9). See tuleb Jumalale endale keskendumisest, tema iseloomule, prioriteetidele ja tegevusele, paludes tal ümber vormida meie mõtlemine (Rm 12:2).
Olles heategevusliku organisatsiooni juht, saan pidevalt pakkumisi konverentsidel ja koolitustel osalemiseks, et täiendada oma teadmisi. Mõnikord imestan selle üle, sest ma ei arva, et paistan erilise ebakompetentsusega silma. Need asjad on muidugi vajalikud, kuid kui need välja tõrjuvad investeeringu jumaliku tarkuse arendamisse, või kui mõõdame teisi nende staatuse järgi või laste edukust nende eksamitulemuste alusel, siis me oleme suures hädas.