Paksus kirjas märgitud lugu on põhiloona kirjas Suure Piibliseikluse raamatus

3. seikluse piiblilood

Müüdud!                              1. Moosese 37:17-28

Vangist valitsejaks             1. Moosese 41:14-16, 28-39

Vennad kohtuvad taas       1. Moosese 42:1-8

Tagasi Egiptusesse           1. Moosese 43:1-14

Taasühinemine                  1. Moosese 45:1-15

ALUSTA – sissejuhatus sellesse piibliloosse

1. Moosese raamatu dramaatiline lugu jätkub – see on lugu, mis jutustab Jumala päästeplaanist, inimkonna mässust ja vabastamisest patu tagajärgedest. Esimesed inimesed saadeti välja täiuslikust Eedeni aiast, sest nad olid Jumalale sõnakuulmatud. Kuid Jumal ei plaaninud jätta inimkonda ilma lootuse ja tulevikuta, vaid käivitas lõhutud suhte taastamiseks võimsa plaani.

Jumal valis oma lepingu ja tõotuste keskmesse Aabrahami perekonna, mitte mõne vägeva rahva ega targa valitseja. (Loe lähemalt Jumala ja tema rahva vahelisest lepingust Suure Piibliseikluse raamatust lk 11). Abrahami poeg Iisak ja pojapoeg Jaakob nägid nende tõotuste täitumist, ja ometi pole tegemist kaugeltki ideaalse perekonnaga (1. Moosese 27, 28 vaata ka Iisaki ja Iismaeli lugu 1. Moosese 21:8-20).

Vaatamata kõikidele raskustele ja vastupanule säilitab Jumal kontrolli, kaitstes oma rahvast ja täites tõotusi. Joosepi lugu jutustab ühtlasi nii selle valitud perekonna kriisist, poliitilisest intriigist, rahvuslikust katastroofist, kui ka taastamisest. Loo keskmes seisab üks mees, tegelikult aga on kõige taga Jumal. Seda mõistab viimaks ka Joosep (1. Moosese 50:19,20).

Kõik need sündmused toimusid rahvusvaheliselt vägagi murrangulisel ajal, mil paljud inimesed rändasid toitu otsides pikki vahemaid. Jumal viib täide oma plaani kõige toimuva läbi ja kaudu. Abrahamile antud tõotus satub korduvalt ohtu, kuid jääb ikkagi püsima, sündmuste käigus kaitstakse Joosepit tema vendade ja Egiptuse ahvatluste (rahaliste ja seksuaalsete) eest. Viimaks saavutab Joosep vabaduse ja meelevalla positsiooni ning Joosepi ja ta vendade kohtumisel toimub taasühinemine ja leppimine. 

ÜHENDA selle seikluse viis lugu

1. Moosese raamatu viimastes peatükkides, Joosepi loos, on esiplaanil perekonna konfliktid. Mõnikord arvame, et perekondade kriisid ja lagunemine on omased ainult meie ajale. Nii see pole ja seda näeme ka Joosepi puhul: intriigid, petmised, eelistamine, vaidlused, purustatud suhted on sellegi suguvõsa kogemused (mõjutades tugevalt ka lapsi). Joosepi perekond ei olnud kindlasti täiuslik, kuid vaatamata raskustele ja probleemidele viib Jumal oma plaani ellu. Neist lugudest võime palju õppida selle kohta, kuidas Jumal maailmas tegutseb.

Raamatus “Suur Piibliseiklus” olev võtmelugu (lk 19), on esimene selles Joosepi elu käsitlevas seikluses. Lugu on pikk, paljude pöörete ja käänakutega, ning Jumalat mainitakse selles alles üsna lõpu eel. Tagasi vaadates näeb Joosep, kuidas Jumal on tema elus kogu aeg tegutsenud ja kindlustanud, et ta oleks õigel ajal õiges kohas, selleks et päästa oma perekond. Joosepi seiklusi jälgides võime märgata järgmisi olulisi asju:

• Jumal tegutseb ka siis, kui meie seda ei näe. Joosepi vennad isegi ei aimanud, et Jumal neid kasutas. Ka Joosep ise oli kindlasti suures segaduses, püüdes aru saada,  mis temaga toimub; ometi – selle kõige kaudu viis Jumal ellu oma plaani. Jälgi, kuidas piiblitekst jätkuvalt rõhutab, et Jumal oli kogu aeg Joosepiga (1. Moosese 39:2,3,21,23).
• Jumal tegutseb ka siis, kui me seda ei mõista. Vanglasse unustatuna võis Joosep olla segaduses ja masenduses, aga Jumal teadis täpselt, mida Ta teeb. Huvitav, kas Paulus pidas eriliselt silmas Joosepi lugu, kui kirjutas Roomlastele 8:28?
• Jumal tegutseb läbi patuse inimese. 1. Moosese 45:5-8 on selle osa võtmelõik. Kõigel – vendade isekusel, kadedusel ja nõrkusel, Pootifari naise himul ja valedel ning veinikallaja unustamisel – on oma koht. Jumal ei pane kunagi inimesi pattu tegema, aga kui nad siiski patustavad, võib Jumal seda oma plaanis ära kasutada. Joyce Baldwin kirjutab: „… Joosepi elu näitab meile, kuidas kõigeväeline Jumal on võimeline ära võitma inimeste kanguse, korrigeerima eksinuid, ja samal ajal varustama neid kõige vajalikuga.“ (Joyce Baldwin, 1. Moosese 12-50 sõnum, “Piibel kõneleb tänapäeval”, IVP 1986, lk 224)
• Jumal ootab, et tema rahvas usaldaks ja järgiks teda. Jakobil ja Joosepil olid omad vead, nii nagu Abrahamil ja Iisakil enne neid. Kuid isegi rasketes olukordades usaldasid nad Jumalat ja uskusid, et Ta teeb, nagu oli tõotanud. Nad mitte ainult ei uskunud Jumalat, vaid õppisid ka tegutsema viisil, mis väljendas Jumala olemust (näiteks Joosepi suuremeelne andestamine oma vendadele). Jumal ootab sarnast usaldust ja tegusid ka meilt. 

MÕTISKLE: Milline tähendus on sellel seiklusel täna?

Pane tähele, kuidas see lugu lõpeb (1. Moosese 50:22-26). Joosepi viimased sõnad väljendavad tema usaldust Jumala vastu, kes peab kinni oma valitud rahvale antud tõotusest. Ta mõtleb päevale, mil Jumala rahvas pöördub tagasi Kaananimaale ja selle ootuses võtab oma poegadelt lubaduse viia ka tema luud tõotatud maale (vt 2. Moosese 13:19). Joosepi matmata keha tuletas tulevastele põlvedele pidevalt meelde, et Egiptus ei ole nende tõeline kodu ja ühel päeval Jumal vabastab nad. Sellest kirjutatakse 2. Moosese raamatu lugudes.

Joosepi loos on palju detaile, mille läbivõtmiseks pole meil piisavalt ruumi ega aega. Palun tutvu ise kogu looga, sest seal esiletulevad suured teemad on väga olulised, näiteks: Jumal toob halvast esile hea; kättemaksu asemel võib valida suuremeelsuse; igaühel on võimalus muutuda.

Jaakobil ei olnud hästitoimiv perekond – kadedus ja eelistamised olid selle lõhki kiskunud. Mõnele lapsele võivad need lood meenutada olukorda tema enda kodus ning võib juhtuda, et ta tahab sellest rääkida. Võib olla lapsi, kes  tahavad rääkida peresisesest või -välisest kiusamisest. Ole tundlik: kuula ja aita lapsel paremat tulevikku näha. Kindlasti ära sunni neid rääkima asjadest, milleks nad valmis pole. Vii end kurssi lastekaitset puudutavate seadusandlike juhistega.

Joosepi ja ta vendade teekonna jälgimiseks kasuta kaarti.

LEIA teemad, mis võivad selles seikluses esile kerkida 

Orjus

Võib leiduda lapsi, kes tahaksid seda teemat lähemalt uurida. Teiste jaoks avab lugu paljudest rahvustest inimeste tegeliku lapsepõlveolustiku. 

Piibli aegadel oli orjapidamine üldiselt levinud ja seda on maailmas esinenud läbi ajaloo. Ehk on laps, keda juhendad, kuulnud William Wilberforce’ist, kes tegi lõpu orjakauplemisele (orjade ostmine ja müümine) Inglismaal ja saavutas lõpuks orjapidamise keelustamise. See tähendab, et orja omamine oli seadusevastane ja keegi ei võinud olla ori. Aga laps ei pruugi teada seda, et Williami otsusekindlus tulenes tema pühendumisest Jumalale.

Orjus ei ole ainult mineviku teema. Alljärgnev on tõestisündinud lugu:

Juliete oli 7-aastane, kui ta kodukülas Lõuna-Beninis tulid tema juurde võõrad inimesed. Nad pakkusid talle naaberriigis Cote D’Ivoires tööd ja maksid isegi ta vanematele. Ta meenutab: „Seal oli palju lapsi. Tahtsin nendega kaasa minna ... olin põnevil, et saan autoga sõita.“

Tegelikult müüdi Juliette orjusesse. Edaspidi pidi ta ärkama igal hommikul kell 6, et koristada oma isanda maja ja pärast kohalikus turuputkas pudi-padi müüma.

On riike, kus inimesed töötavad ilma rahata, sest nad on oma võlgade maksmiseks liiga vaesed. Näiteks on raha laenatud ravimite ostmiseks ja laenu tasumiseks peab keegi perekonnast tasuta tööd rügama – mõnikord aastaid. Paljud lapsed peavad töötama äärmiselt viletsates tingimustes, praktiliselt tasu saamata. Mõned lapsed sunnitakse sõtta minema. Kuigi see on kuulutatud ebaseaduslikuks, hõlmab taoline tegevus igal aastal miljoneid inimesi.

Mõnele lapsele võib olla probleemiks, et Aabrahami perekonnal olid samuti orjad. Tõepoolest, nii see oli, aga see ei tähenda, et Jumal lepiks orjusega. Piibel annab väga selged juhtnöörid selle kohta, kuidas orje tuli kaitsta ja nende eest hoolt kanda.

Pootifari naine 

Lapsed võivad küsida, miks Joosep vangi pandi. Kuidas talle vastata, sõltub juba lapsest.  Need, kes on „seebioopereid“ vaadanud , taipavad kohe, et Pootifari naine tahtis Joosepiga magada ning neil võib olla raske mõista, miks Joosep „ei“ ütles – eriti aga naisele, kes omas võimu tema elu üle. Veidi naiivsematele lastele võib öelda, et Pootifari naine tahtis Joosepiga oma meest petta, Joosep aga keeldus.

Joosepi kuub

Kuub, mille Jaakob andis oma lemmikpojale Joosepile, oli pikk ja sel olid pikad varrukad. See näitas, et Joosep ei pidanud oma kätega tööd tegema. Tavaliselt anti selline kuub vanimale pojale, seepärast ei meeldinud Joosepi vendadele, et kuue sai noorim poeg.

RÄÄGI:  Räägi Jumalaga

Joonista Joosepi elu kohta lihtne graafik, märkides ära selle kõrg- ja madalhetked. Ta alustas kõrgelt (oli isa lemmikpoeg – 1. Moosese 37:3 „Iisrael armastas Joosepit enam kui kõiki oma poegi, sest ta oli tema vana ea poeg, ja ta tegi temale kirju kuue.“); siis oli madalhetk (müüdi orjusesse - 37:27 „Tulge, müüme tema ismaeliitidele, aga meie käed ärgu puudutagu teda, sest ta on meie lihane vend!” Ja ta vennad kuulasid teda.“); kõrghetk (sai Pootifari koja ülemaks – 39:4 „Ja Joosep leidis armu tema silmis ning teenis teda; ja ta pani tema oma koja üle, ja kõik, mis tal oli, ta andis tema kätte.“); madalhetk ( pandi vangi – 39:20 „Ja Joosepi isand võttis tema ja pani vangihoonesse, sinna paika, kus kuninga vange kinni peeti. Siis oli ta seal vangihoones.“); kõrghetk  (saab Egiptuse valitsejaks – 41:41 „Ja vaarao ütles Joosepile: „Vaata, ma olen pannud su kogu Egiptusemaa üle!”). Tuleta lapsele meelde – Joosep teadis, et kõik juhtunu oli osa Jumala plaanist. Jumal lubas Joosepil sattuda Egiptusesse, valmistades sel viisil päästet tema perekonnale ning tagades Aabrahamile ja ta järeltulijaile antud tõotuse täitumise. Rõhuta, et Jumal suutis halvast olukorrast esile tuua hea tagajärje ning Ta suudab seda tänapäevalgi!

Räägi lapsega sellest, mida ta tahaks oma elus teha. Kuula tähelepanelikult ja huviga. Kinnita, et Jumalal on plaan tema tuleviku jaoks, ning et Jumal on temaga läbi kogu elu, nii nagu oli Joosepiga. Palveta lapse tuleviku eest – et Jumal oleks temaga ja kasutaks teda oma eesmärkide täideviimisel.

3. seiklus:   Halvast heaks

Müüdud!

3. seiklus:   Halvast heaks

VANGIST VALITSEJAKS

Kui palju võib sinu arvates olla erinevaid võimalusi sõnumi saatmiseks?

On sul oma unistuste nimekiri?

Jumal räägib inimestega mitmel erineval viisil. On Ta kunagi sinuga rääkinud? Kuidas?

 Alusta oma seiklust sellega, et otsid üles ja loed Piiblist salmi 1. Moosese 41:38.

“Ja vaarao ütles oma sulastele: „Kas leiame veel sellise mehe, kelles on Jumala Vaim?””

Jutujärg …

Joosep müüdi Pootifari nimelisele mehele, kes oli vaarao ametnik. Ta tegi Pootifari majapidamises kõvasti tööd ja palju head, kuid Pootifari naise valede tõttu pandi ta vangi. Sellest hoolimata lootis Joosep ikkagi Jumala peale ja üsna varsti sai ta kõikide vangide ülemaks. Lisaks sai ta kuulsaks unenägude seletajana. Kord kui Egiptuse vaarao nägi imelikku unenägu, siis ta kutsus Joosepi selgitama, mida see tähendab.

“Siis vaarao läkitas järele ja laskis kutsuda Joosepi; ja Joosep toodi kiiresti vangiurkast välja; ta ajas habeme, vahetas riided ja tuli vaarao juurde. Ja vaarao ütles Joosepile: „Ma nägin unenäo, kuid keegi ei oska seda seletada. Aga ma olen kuulnud sinust räägitavat, et kui sina unenägu kuuled, siis sa seletad selle.” Ja Joosep vastas vaaraole, öeldes: „Mitte mina! Küllap Jumal annab vaaraole õige vastuse!” See ongi see asi, mis ma vaaraole rääkisin: mida Jumal kavatseb teha, seda on ta vaaraole näidanud. Vaata, tuleb seitse aastat, millal on suur küllus kogu Egiptusemaal. Aga neile järgneb seitse nälja-aastat, mil Egiptusemaal ununeb kõik küllus ja näljahäda ulatub üle kogu maa. Maal ei ole enam küllust tundagi nälja tõttu, mis tuleb selle järel, sest see on väga kange. Ja kuna vaaraol on unenägu kaks korda kordunud, siis on see asi Jumala poolt kindel ja Jumal laseb selle varsti sündida. 

 Ja nüüd vaarao vaadaku välja üks mõistlik ja tark mees ja seadku Egiptusemaa üle. Vaarao tehku nõnda: pangu ülevaatajad maale ja lasku Egiptusemaad maksta viiendikku neil seitsmel külluseaastal. Ja kogutagu kõik nende tulevaste heade aastate toidus ja varutagu vilja linnadesse vaarao käe alla toiduseks ning säilitatagu seda. See vili olgu maale tagavaraks seitsmeks nälja-aastaks, mis tulevad Egiptusemaale, et maad ei tabaks näljaajal hukatus.” See kõne oli hea vaarao silmis ja kõigi ta sulaste silmis. Ja vaarao ütles oma sulastele: „Kas leiame veel sellise mehe, kelles on Jumala Vaim?”  Ja vaarao ütles Joosepile: „Et Jumal on sulle kõike seda teada andnud, siis ei ole keegi nii mõistlik ja tark kui sina!” 

Mis edasi sai …

Vaarao uskus, mida Joosep talle rääkis - et tulekul oli suur näljahäda. Joosepi võimed avaldasid vaaraole nii suurt muljet, et ta tegi Joosepi kogu Egiptuse valitsejaks. Joosep abiellus kõrgest soost naisega ja neile sündis kaks poega. Ta koostas ka plaani, kuidas koguda vilja järgnevateks nälja-aastateks. Kui näljaaeg tuli, siis olid Egiptus selleks valmis.

Vastake koos küsimustele lk 24 Suure Piibliseikluse raamatust.

Kas sa teadsid …?

Unenäod   Joosepil oli võime mõista inimeste unenägude tähendust. Mõnes piibliloos kasutab Jumal unenägusid, et anda inimestele teada, mida nad peavad tegema või hoiatada neid tulevaste sündmuste eest.

Vaarao   Egiptuse valitseja oli vaarao, kes valitses maad nagu kuningas (või mõnikord ka kuninganna) ja juhtis samas ka selle maa usuasju nagu preester  

Räägi Jumalaga

Täna Jumalat, et ta kuuleb meie palveid, kus iganes me oleme.

Arutleme koos. 

Jagage oma juhendajaga mõtteid ja küsimusi, mis teil seda piiblilugu uurides tekkisid, ja vaata veebilehelt, mida on selle piibliloo kohta arvanud teised.

Proovi järele

On olemas üks lõbus viis mõtisklemiseks, mis Joosepiga selles piibliloos juhtus. Kujutle, et sina oled Joosep. Oled just vanglast pääsenud ja vaarao on sulle andnud tähtsa ülesande. Valmista endale varustus (või valmistage koos juhendajaga üksteisele varustus). Vali mingid esemed, mis sul juba olemas on, laena; võid need ka materjalijääkidest valmistada.

Joosepina on sul vaja:

• Midagi nutikat, mis meenutab, kuidas Jumal on sind rasketest aegadest läbi toonud.
• Ametimärk või -kett, sest Jumal aitas sul saada töö.
• Peaehe või -kate, mis näitab, et Jumal aitab sul olla tark.

Kui varustus on seljas, siis mõtle ja palveta järjekorras iga asja eest, mida kannad:

• „midagi nutikat“: täna Jumalat, et ta toob su läbi raskuste
• „ametimärk“: palu Jumalalt abi vastutuse kandmiseks
• „peakate“: täna Jumalat tarkuse eest

Kui teed endast nüüd foto, siis meenutab see sulle hiljem, kuidas Jumal oli Joosepiga – ja on ka sinuga.

3. seiklus  Halvast heaks

VENNAD KOHTUVAD TAAS

Millises maailma paigas on inimesed näljas, janus, kodutud või hädas? Kes on need abivajajad?

Kas tead mõnd heategevusprojekti, mida võiksid toetada ja mille kaudu saaks neid aidata? Räägi sellest oma juhendajaga.

Mõtle mõne raske olukorra peale oma elus. Kas sulle meenub, kuidas Jumal on sinu elus halva heaks pööranud?

Alusta oma seiklust sellega, et otsid üles ja loed Piiblist salmi

1. Moosese 42:8. „Joosep tundis oma vendi, aga nemad ei tundnud teda.“

Jutujärg ...

Näljahäda puudutas mitmeid piirkondi. Vili ei kasvanud, inimesed kasutasid ära oma viimsedki tagavarad. Lõpuks oli toitu väga vähe järele jäänud ja maad hakkas võtma nälg. Jaakobini (Joosepi isani) Kaananimaal jõudsid kuuldused, et Egiptuses on veel toiduvarusid.

Lugege nüüd koos 1. Moosese 42:1-8

“Kui Jaakob kuulis, et Egiptuses oli vilja, siis Jaakob ütles oma poegadele: „Miks te üksteisele otsa vaatate?”  Ja ta ütles: „Vaata, ma olen kuulnud, et Egiptuses on vilja. Minge sinna ja ostke meile sealt, et jääksime elama ega sureks!” Siis läks kümme Joosepi venda Egiptusest vilja ostma. Aga Benjamini, Joosepi venda, Jaakob ei läkitanud koos vendadega, sest ta ütles: „Et temale õnnetust ei juhtuks!” Ja Iisraeli pojad tulid vilja ostma teiste tulijate seltsis, sest Kaananimaal oli nälg. Joosep oli maal valitsejaks; tema müüs vilja kogu maa rahvale. Ja Joosepi vennad tulid ning kummardasid tema ette silmili maha. Kui Joosep nägi oma vendi, siis ta tundis nad ära, aga tegi ennast neile võõraks ja rääkis nendega karmilt ning küsis neilt: „Kust te tulete?” Ja nad vastasid: „Kaananimaalt, et leiba osta.” Joosep tundis oma vendi, aga nemad ei tundnud teda.“

Mis edasi sai …

Joosepil võis olla üsna kummaline tunne jälle oma vendi näha – aga kõige noorem vend, Benjamin, ei olnud teistega kaasa tulnud. Joosep teeskles, et peab oma vendi spioonideks. Tõestamaks, et nad seda polnud, käskis Joosep ühel vendadest n-ö pantvangiks tema juurde jääda, kuni teised on puuduoleva vennaga tagasi tulnud.

Uuri Piiblit

Vastake koos küsimustele lk 24 Suure Piibliseikluse raamatust.

Kas sa teadsid …?

Viljakogumine   Egiptuses oli piisavalt toiut, sest Jumal oli ilmutanud Joosepile vaarao unenägude tähenduse. Vaarao andis Joosepile ülesande kõigil seitsmel, rikkaliku saagi aastal varuda vilja terves riigis.  

Näljahäda   Näljahäda on väga suur toidupuudus, mis puudutab paljusid inimesi väga suurel maa-alal. Jaakobi pere oleks nälga surnud, kui nad poleks leidnud kohta, kust toitu juurde osta.

Joosepi ees kummardamine   Vennad külastasid Egiptuse valitsejat, kelle ülesandeks oli vilja müüa. Nad ei osanud aimatagi, et see valitseja, kellele nad kummardades austust avaldavad, on nende ammukadunud vend Joosep – nii täitus unenägu, mille Joosep nägi kaua aega tagasi!

Räägi Jumalaga

Jumal kasutas Joosepit inimeste aitamiseks Egiptuses. Tahad sa, et Jumal kasutaks ka sind? Räägi Talle sellest.

Arutleme koos....

Jagage oma juhendajaga mõtteid ja küsimusi, mis teil seda piiblilugu uurides tekkisid, ja vaata veebilehelt, mida on selle piibliloo kohta arvanud teised.

Proovi järele

Mõnikord tundub, et halvad asjad juhtuvad ilma nähtava põhjuseta. Joosepiga juhtus palju kohutavaid asju. Osad pereliikmed vihkasid teda, vennad müüsid ta maha, ta pandi mitmel korral süütult vangi jne.

Kõige selle keskel oli Jumalal üks plaan. Joosepi vangisoleku ajal, muutis Jumal ta unistajast unenägude seletajaks ja päästis nii näljahäda ajal tema kaudu palju inimesi. Ja Jumal oli Joosepiga kogu aeg.

Mida võis Joosep sellest kõigest arvata? 1. Moosese 50:20 „Te mõtlesite küll mu vastu kurja, aga Jumal pööras selle heaks, et teha, mis tänapäeval ongi tehtud: hoida palju rahvast elus.“, ütleb ta, et Jumal tõi halvast olukorrast esile hea.

Lugege koos Roomlastele 8:28: „Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks – neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud.“  Isegi kui juhtuvad halvad ja kurvad asjad, on Jumal sind aitamas ja muutmas, nii, et ühel päeval sa näed, kuidas halvast olukorrast on head asjad esile tulnud. Jumal ei jäta sind iialgi maha – mitte kunagi!

3. seiklus:   Halvast heaks

TAGASI EGIPTUSESSE

Mida sa teed, kui oled näljane? Kellelt sa süüa küsid või kust seda otsid?

Mis juhtub, kui kodus saab toit otsa? Kas keegi läheb poodi või kasvab teil midagi aias? Kas käid vahel söömas sõprade juures või restoranis? Või ostate valmistoitu kaasa?

Mis siis saab, kui ükski neist asjadest ei ole võimalik ja kusagil ei ole toitu, mida leida või osta? Mida sa siis teeksid?

Seikluse alustamiseks loe Piiblist salmi

1. Moosese 43:14 „Kõigeväeline Jumal lasku teid leida halastust selle mehe ees, et ta teiega ära saadaks teie teise venna ja Benjamini!“

Jutujärg …

Joosepi vennad pöördusid tagasi koju, Kaananimaale ning jutustasid oma isale Jaakobile, mis nendega oli juhtunud. Ja et Egpituse valitseja (neil ei olnud ikka veel aimugi, et see oli Joosep) käskis neil järgmisel toiduhankimise korral Benjamini kaasa võtta. Jaakob aga keeldus Benjamini nendega kaasa lubamast.

Nüüd lugege koos 1. Moosese 43:1-14  “Aga maal oli kange nälg. Ja kui nad olid ära söönud vilja, mis nad Egiptusest olid toonud, siis nende isa ütles neile: „Minge ostke meile pisut leiba!”  Ja Juuda vastas temale, öeldes: „See mees kinnitas meile väga ja ütles: Te ei saa näha mu nägu, kui teie vend ei ole koos teiega. Kui sa nüüd läkitad meie venna koos meiega, siis läheme ja ostame sulle leiba. Aga kui sa teda ei läkita, siis me ei lähe, sest see mees ütles meile: Te ei saa näha mu nägu, kui teie vend ei ole koos teiega.” Ja Iisrael ütles: „Miks te tegite mulle seda kurja ja andsite mehele

teada, et teil on veel üks vend?”  Ja nad vastasid: „See mees päris väga meie ja meie suguseltsi järele, küsides: Kas teie isa elab veel? On teil veel mõni vend? Ja me andsime temale teada, nagu asi on. Kas me võisime teada, et ta ütleb: Tooge oma vend siia?” 

Ja Juuda ütles oma isale Iisraelile: „Saada poiss minuga ja me võtame kätte ning läheme, et jääksime elama ega sureks, ei meie ega sina ega meie väetid lapsed. Mina olen temale käemeheks, nõua teda minult. Kui ma ei too tedatagasi sinu juurde ega sea sinu palge ette, siis jään su ees alatiseks süüdlaseks. Tõesti, kui me ei oleks viivitanud, oleksime nüüd juba teist korda tagasi tulnud.” 

Siis ütles neile Iisrael, nende isa: „Kui see nõnda on, siis tehke seda! Võtke maa parimast oma kottidesse ja viige sellele mehele meeleheaks pisut palsamit ja pisut mett, kalleid rohte ja mürri, pähkleid ja mandleid. Ja võtke kaasa kahekordne raha; ka see raha, mis teie kottide suus tagasi tuli, võtke jälle kaasa – vahest oli see eksitus. Võtke ka oma vend, asuge teele ja minge tagasi selle mehe juurde! Kõigeväeline Jumal lasku teid leida halastust selle mehe ees, et ta teiega ära saadaks teie teise venna ja Benjamini! Aga kui jään lastest ilma, siis jään.” 

Mis edasi sai ...

Vennad läksid koos noore Benjaminiga tagasi Egiptusesse. Seekord võttis valitseja neid hästi vastu kositades neid õhtusöögiga tema enda kojas. Oma nooremat venda Benjamini nähes oli Joosepil raske enda tundeid varjata. Nad sõid kõik koos, egiptlased ja Joosepi vennad istusid eraldi laudade taga  – ja ikka veel ei tundnud vennad Joosepit ära!

Uuri Piiblit

Vastake koos küsimustele lk 24 Suure Piibliseikluse raamatust.

Kas sa teadsid …?

Rahakukkur   Joosepi vendadel oli kaasas hõbedat vilja eest maksmiseks. Need ei olnud mündid, vaid lihtsalt metallitükid, mida väärtuse hindamiseks kaaluti.

Benjamin  oli Jaakobi noorim poeg ja oli väga väike, kui Joosep esimest korda Egiptusesse läks. Nad olid koos Joosepiga Jaakobi lemmiknaise Raaheli pojad.  Raahel suri, kui Benjamin sündis.

Juuda  Juuda lugu näitab seda, kuidas ta muutub. Tema oligi tulnud mõttele Joosep orjaks müüa – mitte oma noorema venna täbara olukorra pärast, vaid selleks, et raha saada. Hiljem aga pakub ta ennast ise eluaegseks orjaks, selleks et Joosep vabastaks Benjamini. Joosep ei ole ainuke, kes on aastate jooksul muutunud!

Räägi Jumalaga

Mõtle sündmustele, mis on juhtunud sinu elus. Kas sa näed,  kuidas Jumal on ka neis toonud halvast esile head?

Arutleme koos. 

Jagage oma juhendajaga mõtteid ja küsimusi, mis teil seda piiblilugu uurides tekkisid, ja vaata veebilehelt, mida on selle piibliloo kohta arvanud teised.

Proovi järele

Joosepi vennad ei tundnud teda ära: ta oli nüüd vanem ja riides nagu tähtis Egiptuse ametimees. Tehke ka ennast vanaaegsete egiptlaste sarnaseks.

Sellise peakatte jaoks, mida Joosep kandis Suure Piibliseikluse raamatu pildil, läheb sul vaja suurt paberilehte, vähemalt 60x30 cm, kääre, sinist ja kollast värvi.

Lõika paberist välja järgmine kujund:

Värvi sellele sinised ja kollased triibud:

Et peakate sul ümber pea ulatuks, võib veel lisapaberit vaja minna. Kui värv on ära kuivanud, siis proovi seda niiviisi endale pähe:

3. seiklus:   Halvast heaks

TAASÜHINEMINE

Mõtle headele ja halbadele aegadele oma elus. Joonista sellest „üles-alla elujoon", alates beebieast kuni tänase päevani välja.

Mis on su kõige eredamad mälestused? Millised on olnud parimad ajad? Millal on olnud kõige raskem? Märgi oma elujoonel naerunäoga need kohad, kus sinu arvates Jumal su elus tegutses.

Vaata oma elujoont ja mõtle sellele osale, mis on veel joonistamata - tulevikule. Mõtle sellele, mida Jumal sulle andnud on. Millised on sinu oskused ja huvid? Mida sa võiksid teha? Kuhu võiksid minna? Näita oma elujoonel, kuhu sobituks Jumal praegu sinu elus – ja kuhu sinu tulevikus?

Alusta oma seiklust sellega, et otsid üles ja loed Piiblist 1. Moosese 45:5b.

„… sest teie elu säilitamiseks läkitas Jumal mind eele.“

Jutujärg …

Kui vennad asusid tagasiteele, kasutas Joosep nende proovilepanekuks kavalat nippi. Ta tahtis teada, kas vennad olid aastate jooksul muutunud. Joosepi kojaülem pani Benjamini viljakotti hõbekarika. Seejärel ajas ta neid taga ning süüdistas varguses. Juuda anus Joosepit, et see jätaks tema Benjamini asemel vangistusse, sest ta ei võinud näha oma isa leina ka teise poja kaotuse puhul. Juuda oli oma õppetunni ära õppinud. Ja Joosepi armastus oma vendade vastu sai võitu igasugusest valust ja vihast, mis temas nende teo pärast veel olla võis.

Lugege koos 1. Moosese 45:1-15

“Siis Joosep ei suutnud enam enese üle valitseda kõigi nende ees, kes ta juures seisid, ja ta hüüdis: „Minge kõik mu juurest ära!” Ja ükski ei seisnud tema juures, kui Joosep ennast vendadele tunda andis. Ja ta puhkes valjusti nutma, nii et Egiptus seda kuulis ja kuulis vaarao koda.  Ja Joosep ütles oma vendadele: „Mina olen Joosep! Kas mu isa veel elab?” Aga vennad ei suutnud temale vastata, nõnda hirmunud olid nad tema palge ees. Siis ütles Joosep oma vendadele: „Astuge ligemale!” Ja nad astusid ligemale ning ta ütles: „Mina olen Joosep, teie vend, kelle te müüsite Egiptusesse. Aga nüüd ärge kurvastage ja ärgu süttigu teil isekeskis viha, et müüsite mind siia, sest teie elu säilitamiseks läkitas Jumal mind eele. Sest kaks aastat on olnud nüüd nälg maal ja on veel viis aastat, mil ei ole kündi ega lõikust. Seepärast Jumal läkitas mind teie eele kindlustama teile järeltulijaid maa peal ja hoidma teid elus, pääsemiseks paljudele. 

Niisiis ei ole teie mind läkitanud siia, vaid Jumal, ja tema on mind pannud vaaraole isaks ja isandaks kogu ta kojale ning valitsejaks kogu Egiptusemaale. Tõtake ja minge mu isa juurde ning öelge temale: Nõnda ütleb su poeg Joosep: Jumal on mind pannud isandaks kogu Egiptusele. Tule minu juurde, ära viivita! Sa võid elada Gooseni maakonnas ja olla mu läheduses, sina ja su pojad ja su poegade pojad, ja su lambad, kitsed ja veised ja kõik, mis sul on. Ma hoolitsen seal sinu eest, kuna veel viis aastat on näljahäda, et ei jääks vaeseks sina ega su pere ega keegi, kes sul on. 

Ja vaata, te näete oma silmaga, samuti näeb mu vend Benjamin oma silmaga, et ma tõepoolest ise teiega räägin. Jutustage mu isale kõigest minu aust Egiptuses ja kõigest, mida olete näinud, ja tõtake ning tooge mu isa siia!” Siis ta langes oma vennale Benjaminile kaela ja nuttis, ja Benjamin nuttis tema kaela ümber. Ja ta andis suud kõigile oma vendadele ning nuttis üheskoos nendega; ja seejärel ta vennad rääkisid temaga." 

Mis edasi sai …

Siis peeti suurt pidu. Joosep kutsus terve oma perekonna Egiptusesse elama. Jaakob surigi Egiptuses õnneliku vana mehena. Joosep ütles vendadele, et nende poolt tehtud kurjuse on Jumal pööranud heaks. Nii nemad kui ka tuhanded teised pääsesid suurest näljahädast.

Joosep teadis, et ühel päeval viib Jumal tema suguvõsa tagasi maale, mille Ta oli tõotanud tema vana-vanaisa Aabramile. Ta võttis oma perekonnalt tõotuse, et siis võtavad nad kaasa ka tema luud. 

Uuri Piiblit 

Vastake koos küsimustele lk 24 raamatust “Suure Piibliseiklus”.

Kas sa teadsid …?

Goosen  on Egiptuse maakond, kuhu vaarao lubas Joosepi perekonnal elama asuda. Niiluse jõgi varustas seda piirkonda pidevalt veega, nii et seal oli hea kasvatada vilja ja karjatada loomi.

Perekonnad   Perekonna ajalugu nimetatakse „genealoogiaks“ ja seda kujutatakse sugupuuna. Juudid austasid väga oma esivanemaid ja neile oli genealoogia väga oluline. Piiblis, eriti aga 4. Moosese raamatus, on ära toodud mitmeid sugupuude loetelusid.

Joosepi lapsed   Peale seda, kui Joosep oli saanud Egiptuse valitsejaks, abiellus ta kohaliku naise Asnatiga. Neile sündis kaks poega. Joosep andis neile nimeks Manasse (see tähendab „Jumal on mind lasknud unustada kõik mu vaeva ja kogu mu isakoja”) ja Efraim (see tähendab „Jumal on mind teinud viljakaks mu viletsusemaal”).

Räägi Jumalaga

Joosep nägi, et Jumal on usaldusväärne, et Talle võib loota ning, et isegi pealtnäha halvast olukorrast toob Ta alati esile midagi head. Mõtle, mida on Jumal sulle või mõnele su pereliikmele teinud. Joonista sellest pilt ja samal ajal täna Jumalat.

Mõtle pildi pealkirja üle ja kirjuta:

„Selle pildi nimi on ………………………………………………………..

Sest Jumal on ………………………………………………………………..

Arutleme koos

Jagage oma juhendajaga mõtteid ja küsimusi, mis teil seda piiblilugu uurides tekkisid, ja vaata veebilehelt, mida on selle piibliloo kohta arvanud teised.

Proovi järele

Vaata uuesti üle kõik 3. seikluse piiblilood ja otsi välja kõik osad Jumala heast plaanist Joosepi pere jaoks. Kas sinu arvates sai Joosep alati Jumala plaanidest aru? Kuidas võid sina teada, et Jumal oli tegelikult alati koos Joosepi perega? Mis aitab sul näha seda, et Jumal Joosepi eest alati hoolitses?

Kui oled läbinud 2. seikluse, joonista Aabrami, Iisaki, Jaakobi, Joosepi ja teiste pereliikmete perekonnapuu. Otsi koos oma juhendajaga 1. Moosese raamatu peatükkidest 12- 45 välja nende nimed.

Nüüd mõtle oma perekonnale ja kõikidele, kes on üht- või teistpidi sinuga suguluses. Proovi joonistada ka oma sugupuu. Kui see sulle meeldib, võiksid teha sellest koopia suuremale paberile ja lisada veel inimeste fotod või pildid (võid teha sugupuu ka arvutis ja lisada sinna juurde digifotod).

Vaata oma perekonnapuud ja mõtle sellele, et Jumalal on ka sinu perekonna jaoks head plaanid, kuigi sa ei pruugi seda praegu veel mõista. Kuidas sa tead, et Jumal on sinu perega kogu aeg? Mis aitaks sul näha, et Jumal hoolib sinust?