8. SEIKLUS: Häda!
Paksus kirjas märgitud lugu on põhiloona kirjas raamatus Suur Piibliseiklus.
8. seikluse piiblilood
Taavet kahetseb 2. Saamueli 12:1b-13a
Tark Saalomon 1. Kuningate 3:16-28
Saalomoni tempel 1. Kuningate 8:17-30
Eelija ja prohvetid 1. Kuningate 18:30-39
Jeruusalemma langemine 2. Kuningate 25:1-11
ALUSTA - Sinu sissejuhatus sellesse piibliloosse
See seiklus katab umbes 400 aastase ajalooperioodi! Need olid sündmusterohked aastad, mil Taaveti ja ta poja, Saalomoni, ühendatud kuningriik lõhenes kaheks: Iisraeliks põhjas ja Juudaks lõunas. Põhja kuningate patud - mille näiteks on kuningas Ahab - viisid nende pealinna Samaaria langemiseni 722 eKr. See tähistab Iisraeli lõppu. Juuda ei suutnud sellest õppust võtta ning rahvas viidi 587 eKr Paabelisse vangi.
Nii nagu ka Kohtumõistjate ajastu, oli see aeg enamasti sõnakuulmatuse aeg, mil ajuti oli ka sõnakuulelikkust - vahe oli vaid selles, et kuningad omasid sündmuste arengu üle märkimisväärset mõju. Aga ei heade ega halbade aegade jooksul, ei kaotanud Jumal kunagi oma lõplikku eesmärki silmist.
Kuningas Taavet oli edukas - ent vaatamata tema valmidusele tegutseda Jumala tahte kohaselt ning vaatamata ka kuningriigi märkimisväärsele kasvule - õnnestus tal ometi „võimsalt“ läbi kukkuda Batsebaga seonduvas. See ei olnud ainult armuafäär, toimus ka tema abikaasa mõrv ja katse seda hiljem varjata. Taaveti kahetsus ja taastamine näitavad meile, et läbikukkumised ei pea olema lõplikud. Meeleparandus toob Jumala andestuse. Põhjus, miks teiste kuningate ebajumalakummardamise tagajärjed nii karmid olid, oli igasugune meeleparanduse puudumine. Vaatamata kogu oma tarkusele, ei suutnud Saalomon seda õppetundi kunagi ära õppida. Tema prioriteedid – rajada Jumala ülistamise keskus - mis olid alguses väga kindlalt paigas, muutusid hiljem ja sisse tuli ebajumalateenistus.
Nii liigume templi täitumisest Jumala auhiilgusega, sügavasse läbikukkumisse, mille ilmekaks näiteks olid Ahab ja Iisebel. Lisa sinna „võrrandisse“ veel Eelija ja me saame ühe erilise sündmuste jada, kus Eelijat toidetakse kaarnate poolt, talle pakutakse eluaset lese pool, edasi järgneb arvete klaarimine Karmeli mäel – seejärel aga põgenemine, hüljatusetunne ja totaalne lootusetus.
Iga läbikukkumise keskmes aga on fookuse ära libisemine Jumala pealt - ning inimeste pidev Jumala hülgamine viib selleni, et babüloonlastest saab Jumala tööriist Jeruusalemma linna üle kohtumõistmiseks.
ÜHENDA selle seikluse viis lugu
Eelmine seiklus lõppes ja käesolev algab Taavetiga. Seetõttu on parem neid lugusid kronoloogiliselt uurida ja mitte alustada võtmeloost (Eelija ja prohvetid).
Loe juba etteulatuvalt 9. Seiklust, kus on juttu Laul 51-st. Selle kirjutas Taavet pärast neid samu sündmusi, millest räägitakse loos „Taavet kahetseb“. Võid lugeda 9. seiklust.... lisaks soovitatud järjestusele, et aidata lapsel näha seost ajaloolise isiku Taaveti ja tema poolt kirjutatud ühe kuulsaima laulu vahel.
9. seiklus on täis näiteid Saalomoni tarkusest ja tema nõuandeid. Samuti võid neid lugeda paralleelselt selle seikluse Saalomoni lugudega.
8. seikluse lugudele on lisaks vaja ka veidi taustainfot.
- „Taavet kahetseb“ loo puhul ei ole vaja last (eriti vanemat last) kaitsta selle teadmise eest, et Taavetil oli armuafäär teise mehe naisega – või, et ta kasutas süüdistuse vältimiseks lootusetult valesid vahendeid. Need ei ole lastele tundmatud olukorrad: lapsed on näinud abielurikkumist ja selle varjamist televisioonist, filmidest või ka oma kogemustest.
- Järgmise kahe loo: „Tark Saalomon“ ja „Saalomoni tempel“ juures selgita, et Saalomon oli järgmine Iisraeli kuningas. Vanema lapse jaoks võib see olla huvitav fakt, et Saalomon oli Taaveti ja Batseba laps (sündis peale nende abiellumist). Nii suur on Jumala arm.
- Saalomoni valitsemise ajal hakkas Jumala rahvas tasapisi libisema sõnakuulmatusse. Selles olukorras läkitab Jumal oma prohvetid - üks kuulsamaid neist oli Eelija. „Eelija ja prohvetid“ on episood tema kõnekast ja julgest teenistusest.
- „Jeruusalemma langemises“ kirjeldatud Jumala rahva kaotus ja vangistus on nende jätkuva sõnakuulmatuse loomulik tagajärg. Jumala prohvetid hoiatasid kuid Ta rahvas ei kuulanud.
MÕTISKLE: Milline tähendus on sellel seiklusel täna?
Eelija lugu on suurepärase huumoriga lugu keset väga tõsist väljakutset Jumalale. Lastele see meeldib – neid võib üllatada, et Jumal on lisanud nii elulähedasi lugusid.
Selle seikluse põhiteemaks on valikuküsimus: kelle poolel sa oled? Valikul on oma tagajärjed – nii oli see Taaveti, Saalomoni, Eelija ja prohvetite ning kogu Iisraeli rahvaga.
Võis alustada seda seiklust, märkides suurele paberile lapse elu ajajoone (või kontuuri). Lugusid avastades, saate sellele joonisele märkida mida lapse elu vastavates (või esiletulevates) sündmustes tähendaks tema jaoks “Jumala poole” valimine. Mõne lapse jaoks võib olla just nüüd sobiv aeg arutleda, miks ta on või ei ole valinud „Jumala poolt“ ja kuidas see mõjutab igapäevast elu.
LEIA teemad, mis selles seikluses esile tulevad
Miks tegi Saalomon pärast tarkuse anni saamist rumalaid otsuseid?
See küsimus kerkib vaid siis kui laps tunneb Saalomoni lugu või on otsustanud seda edasi lugeda. Selgita, et meil võib olla erinevaid oskusi või ande, aga me võime otsustada neid mitte kasutada (näiteks, on meil suurepärased kehalised võimed, aga me otsustame spordiga mitte tegeleda).
Kui soovime, et meile antud and muudaks midagi meie elus, siis tuleb seda ka arendada. Jumal on lubanud meile tarkust, kui seda küsime (Jaakobuse 1:5 „Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigile annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse.“), aga kui me Teda ei kuula, siis teeme ikkagi rumalaid valikuid.
RÄÄGI: Räägi Jumalaga
Kõik oli korras, kuni Taavet ja Saalomon Jumalale kuuletusid. Kuid nii kuningad kui ka rahvas pöördusid Jumalast ära ning sellele järgnes katastroof. Kuningriik jagati kaheks ja kumbki sai oma kuninga. Seejärel langesid vaenlaste kätte esmalt põhja-kuningriik Iisrael ja siis lõuna-kuningriik Juuda, nende linnad hävitati ning rahvas viidi teistesse maadesse orjadeks.
Mõelge oma maa peale. Kas riigijuhid kuuletuvad ja austavad Jumalat? Kas nad järgivad Jumala teed? Pane kirja need olukorrad oma riigis, mis pole Jumalale meelepärased: need võivad olla mõned rahvusvaheliste või kohalike uudiste teemad, või soovitab su laps midagi, mida tema on kuulnud. Palvetage nende asjade pärast koos. Julgusta last palvetama oma maa ja juhtide eest.
8. seiklus Häda!
TAAVET KAHETSEB
Oled sa kunagi tahtnud midagi, mida ei tohiks või peaks saama?
Kas käitusid halvasti, et saada seda mida nii väga igatsesid?
Kas Jumal tahab, et me elaksime selliselt?
Alusta oma seiklust sellega, et otsid üles ja loed Piiblist salmi 2. Saamueli 11:27.
„Aga see asi, mis Taavet oli teinud, oli Issanda silmis paha.“
Jutujärg …
Jumal oli valinud Taaveti kuningaks, kuigi teadis, et Taavet ei olnud täiuslik. Taavet oli kuningana edukas ning ta hakkas mõtlema, et tal on vabadus teha mida tahab. Ta tegi seda, mis oli vale nii Jumala kui ka teiste inimeste jaoks.
Üks neist tegudest oli teise mehe naise endale võtmine ja tema mehe surma saatmine lahingu käigus. Jumal saatis Taaveti juurde prohvet Naatani. Naatan rääkis talle ühe loo, et Taavet mõistaks kui rängad tema patud olid.
Lugege koos 2. Saamueli 12:1-13
„Ja Issand läkitas Naatani Taaveti juurde; too tuli tema juurde ning ütles temale: „Ühes linnas oli kaks meest, üks rikas ja teine vaene. Rikkal oli väga palju lambaid ja veiseid, aga vaesel ei olnud midagi muud kui üksainus pisike utetall, kelle ta oli ostnud. Ta toitis seda ja see kasvas üles tema juures üheskoos ta lastega; see sõi ta palukest, jõi ta karikast, magas ta süles ja oli temale nagu tütar. Siis tuli rikka mehe juurde teekäija. Aga tema ei raatsinud võtta oma lammastest ja veistest, et valmistada rooga teekäijale, kes ta juurde oli tulnud, vaid ta võttis vaese mehe utetalle ja valmistas mehele, kes ta juurde oli tulnud.”
Siis Taaveti viha süttis väga põlema mehe vastu ja ta ütles Naatanile: „Nii tõesti kui Issand elab, mees, kes seda tegi, on surmalaps! Ja ta peab utetalle tasuma neljakordselt, sellepärast et ta tegi nõnda ega halastanud!” Aga Naatan ütles Taavetile: „See mees oled sina! Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Mina olen sind võidnud Iisraeli kuningaks ja mina olen sind päästnud Sauli käest. Mina olen sulle andnud su isanda koja ja su sülle su isanda naised, ja olen sulle andnud Iisraeli ja Juuda soo. Ja kui seda on vähe, siis ma oleksin võinud sulle lisada veel ühte ja teist. Mispärast sa oled põlanud Issanda sõna, tehes, mis on tema silmis paha? Hett Uurija sa lõid mõõgaga maha ja tema naise sa võtsid enesele naiseks. Jah, tema sa tapsid ammonlaste mõõgaga.
Aga nüüd ei lahku mõõk su soost mitte iialgi, sellepärast et sa oled mind põlanud ja oled võtnud hett Uurija naise enesele naiseks. Nõnda ütleb Issand: Vaata, ma lasen sinu oma soost tulla sulle õnnetusi; ma võtan sinu naised su silma ees ja annan su ligimesele ja tema magab su naistega selle päikese paistes. Kuigi sina oled seda teinud salaja, teen mina seda kogu Iisraeli ees ja päise päeva ajal.” Siis ütles Taavet Naatanile: „Mina olen pattu teinud Issanda vastu.”
Mis edasi sai …
Jumal näitas Taavetile, et ta oli rikkunud Tema reegleid. Taavet püüdis oma patte varjata – inimeste ja Jumala eest. Nüüd aga tunnistas ta oma eksimusi ning kahetses. Jumal andestas talle, aga Taaveti tehtut ei saanud enam olematuks teha. Tema teol olid kurvad tagajärjed: Taaveti väike poeg suri ja ta perekonnas oli palju probleeme, kui teised pojad sirgusid ja käitusid halvasti.
Uuri piiblit
Vastake koos küsimustele raamatust Suur Piibliseiklus, lk 54.
Kas sa teadsid …?
Batseba Taavet tahtis kaunist naist, Batsebat, endale naiseks. Naine aga oli juba abielus ja Taavet korraldas nii, et Batseba abikaasa Uurija tapetaks lahingu käigus.
Naised Tol ajal oli kombeks, et rikkal mehel oli rohkem kui üks naine (abikaasa). Seda nimetatakse „polügaamiaks“.
Pahandused Taavetit mäletatakse kui Iisraeli suurimat kuningat aga tema valitsemisaeg ei olnud kogu aeg õnnelik. Tema Absalom mässas ta vastu ning püüdis ise kuningaks saada. Lõpuks valis Taavet oma poja Saalomoni järgmiseks kuningaks.
Räägi Jumalaga
Palu Jumala käest andeks nende kordade eest, kui sa ei kuuletunud Talle või ei teinud seda, mida Tema tahtis, kuigi teadsid, et nii käituda on vale.
Arutleme koos
Jagage üheskoos mõtteid ja küsimusi, mis teil seda piiblilugu uurides tekkisid, ja vaata veebilehelt, mida on selle piibliloo kohta arvanud teised.
Proovi järele
Taavet on kuulus oma laulude või „psalmide“ poolest. Ta kirjutas psalmi 51 pärast prohvet Naatani külastust, kes ütles talle, et Jumal teab tema eksimusi. Selles laulus tunnistab Taavet Jumalale oma eksimusi, palub Temalt andestust ja abi, et uuesti alustada.
Psalmi 51 leiad sa 9. seiklusest, aga praegu palu, et keegi loeks sulle selle ette ning kuula Taaveti sõnu ja seda, kuidas ta Jumalaga räägib. Ta on aus, kahetseb ja teab, et Jumal teda kuuleb ning talle vastab.
Mida sina ütleksid Jumalale, kui Talle täna psalmi kirjutaksid?
(Miks mitte seda juba kohe teha?)
8. seiklus Häda!
TARK SAALOMON
Kas sa nääkled vahel oma õdede-vendade või sõpradega? Mille üle te vaidlete?
Kui täiskasvanu püüab teie vaidlust lahendada, kas on lihtne aru saada, kellel õigus on?
Mida tähendab „tark“ olla? See on rohkem kui lihtsalt nutikus või teadlikkus. Milliste sõnadega sa kirjeldaksid „tarka“ inimest?
Kas sulle meeldiks kui sind targaks peetaks?
Alusta oma seiklust sellega, et otsid üles ja loed Piiblist salmi 1. Kuningate 3:9.
„Anna seepärast oma sulasele sõnakuulelik süda, et ta võiks su rahvale kohut mõista ning vahet teha hea ja kurja vahel; sest kes suudaks muidu kohut mõista sellele sinu suurele rahvale?”
Jutujärg …
Taavet oli 40 aastat kuningas ja Jumal ütles, et ta oli „mulle meelepärane mees“ (Apostlite teod 13:22). Taavetil oli mitu poega ja mõned neist püüdsid võideldes järgmiseks kuningaks saada. Aga Jumal oli juba otsustanud, kes selleks kõige paremini sobib: Saalomon. Enne surma jagas Taavet Saalomonile palju häid nõuandeid. Kõige tähtsamad neist olid: käia koos Jumalaga ning pidada Tema käske.
Saalomon läks pärast kuningaks saamist Jumala ette palvetama …
Lugege koos 1. Kuningate 3:16-28.
„Kord tulid kaks hooranaist kuninga juurde ja seisid tema ees. Ja üks naine ütles: „Oh mu isand! Mina ja see naine elasime samas kojas. Ja mina sünnitasin kojas tema juuresolekul. Ja kolmandal päeval, kui ma olin sünnitanud, sünnitas ka see naine. Me olime üheskoos, ühtegi võõrast ei olnud meiega seal kojas; ainult me mõlemad olime kojas. Aga selle naise poeg suri öösel, sest ta oli tema ära maganud. Siis ta tõusis keset ööd ja võttis minu poja mu kõrvalt, kui su teenija magas, ja pani oma sülle, aga oma surnud poja pani ta minu sülle. Ja kui ma hommikul tõusin oma poega imetama, vaata, siis oli ta surnud. Aga kui ma teda hommikul tunnistasin, vaata, siis ei olnudki see minu poeg, kelle ma olin sünnitanud.” Siis ütles teine naine: „Ei ole nõnda, vaid minu poeg elab ja sinu poeg on surnud.” Aga esimene vastas: „Ei ole nõnda, sinu poeg on surnud ja minu poeg elab.” Nõnda sõnelesid nad kuninga ees.
Siis ütles kuningas: „Üks ütleb: See on minu poeg, kes on elus, ja sinu poeg on surnud. Ja teine ütleb: Ei ole nõnda, sinu poeg on surnud ja minu poeg elab.” Ja kuningas ütles: „Tooge mulle mõõk!” Ja mõõk toodi kuninga ette. Siis ütles kuningas: „Raiuge elus laps pooleks ja andke üks pool ühele ja teine pool teisele!” Aga naine, kelle poeg oli elus, rääkis kuningale, sest ta süda põles poja pärast, ja ütles: „Oh mu isand, andke elus laps temale, ärge surmake teda!” Ent teine ütles: „See ei pea saama ei minule ega sinule - raiuge pooleks!” Siis kostis kuningas ja ütles: „Andke elus laps temale ja ärge surmake teda mitte - see seal on ta ema!” Ja kogu Iisrael kuulis kohtust, mida kuningas oli mõistnud, ja nad kartsid kuningat, sest nad nägid, et temal oli Jumala tarkus õigust teha.“
Mis edasi sai …
Saalomon kuulas oma isa viimaseid sõnu ja Jumalat, aga tal polnud alati meeles nende kohaselt tegutseda. Tihti tegutses ta peaaegu, aga mitte täiesti Jumala tahte järgi. Sellest aga tuli hiljem pahandusi talle ja Jumala rahvale.
Jumal ei valinud Saalomoni kuningaks sellepärast, et ta oleks olnud veatu, vaid oma tõotuse pärast Taavetile. Saalomon oli suur kuningas ja väga tark. Piiblis on Õpetussõnade raamat, mis on täis Saalomoni tarkust (vaata 9. seiklust).
Uuri Piiblit
Vastake koos küsimustele raamatust Suur Piibliseiklus, lk 54.
Kas sa teadsid …?
Tarkus Saalomon palus Jumalalt tarkuse andi. Jumalale see meeldis ja Ta tegi temast kõige targema ja rikkama kuninga.
Seeba kuninganna tuli Araabiast Saalomoni külastama, sest oli kuulnud Saalomoni tarkusest.
Rikkus Saalomonil oli 500 kullast kilpi. Ta istus kullast troonil ning kasutas kullast kruuse ja taldrikuid. Tal oli tohutu laevastik, 1400 sõjavankrit ja 12 000 hobust!
Palju naisi Saalomon oli abielus sadade naistega. Vähehaaval hakkas ta kummardama nende jumalaid ja lõpuks pöördus ta oma Jumalast ära.
Räägi Jumalaga
Saalomon palus Jumalalt tarkust. Mida sina paluksid täna Jumalalt?
Arutleme koos
Jagage üheskoos mõtteid ja küsimusi, mis teil seda piiblilugu uurides tekkisid, ja vaata veebilehelt, mida on selle piibliloo kohta arvanud teised.
Proovi järele …
Me teeme iga päev valikuid - kas näha ja teha asju Jumala või meie enda viisil. Mõtle mõne oma igapäevaelu olukorra üle, kus pead valikuid tegema. (näiteks: „Klassi tuleb uus õpilane – kuidas sa temasse suhtud?“ või „Sind valiti jalgpalli meeskonda, aga võistluse aeg on kirikuga samal ajal – mida sa teed?“).
Mõtle välja kaks selle-teemalist lühinäidendit, ühes valid sa Jumala viisil, teises näed asju oma tahte järgi. Näita neid lühinäidendeid oma juhendajale (mängi need ise ette või kasuta selleks nukke).
Mida sa teeksid, kui midagi sellist tegelikult juhtuks? Räägi oma juhendajaga heade valikute ja tarkade otsuste tegemisest.
8. seiklus Häda!
SAALOMONI TEMPEL
Mis on sinu jaoks viis olulist asja? Kujutle, et need on sinu ees. Miks nad on sinu jaoks olulised? Mis juhtuks, kui need sinult ära võetakse?
Mis on sinu jaoks kõige olulisem?
Kuhu sobitub Jumal?
Alusta oma seiklust sellega, et otsid üles ja loed Piiblist salmi 1. Kuningate 8:20.
„Issand on pidanud oma sõna, mis ta kõneles, ja mina olen tõusnud oma isa Taaveti asemele ja istun Iisraeli aujärjel, nõnda nagu Issand on kõnelnud, ja ma olen ehitanud koja Issanda, Iisraeli Jumala nimele.“
Jutujärg …
Palju aastaid oli Jumala rahvas erinevates paikades Jumalat kummardanud ja Talle ohvreid toonud. Nüüd soovisid nad neid olulisi toimetusi teha ühes kindlas kohas ning hoida seal ka Seaduse laegast. Nad plaanisid oma Jumalale kogudusetelgi sarnast hoonet ehitada (sellist, nagu nad kandsid enestega kaasas teekonnal Egiptusest Tõotatud maale). Saalomoni isa, kuningas Taavet, soovis templi ehitada Jeruusalemma, aga Jumal ei lubanud tal seda teha. See oli Saalomoni ülesanne. Ta ehitas väga ilusa ja muljetavaldava templi.
Lugege koos 1. Kuningate 8:17-30.
„Mu isal Taavetil oli küll südame peal ehitada koda Issanda, Iisraeli Jumala nimele, aga Issand ütles mu isale Taavetile: Et sul südame peal on ehitada mu nimele koda, siis oled sa hästi teinud, kui see sul südame peal on. Ometi ei ehita sina seda koda, vaid su poeg, kes su niudeist välja tuleb, ehitab mu nimele koja. Issand on pidanud oma sõna, mis ta kõneles, ja mina olen tõusnud oma isa Taaveti asemele ja istun Iisraeli aujärjel, nõnda nagu Issand on kõnelnud, ja ma olen ehitanud koja Issanda, Iisraeli Jumala nimele. Ja ma olen valmistanud paiga laekale, mille sees on Issanda leping, mille ta tegi meie vanematega, kui ta tõi nad ära Egiptusemaalt.”
Siis astus Saalomon Issanda altari ette kogu Iisraeli koguduse juuresolekul ja sirutas oma käed taeva poole ning ütles: „Issand, Iisraeli Jumal! Sinu sarnast jumalat ei ole ülal taevas ega all maa peal: sina pead lepingut ja osadust oma sulastega, kes käivad su ees kõigest südamest, sina oled pidanud oma sulasele, mu isale Taavetile, mis sa temale olid lubanud. Jah, mis sa oma suuga oled kõnelnud, selle oled sa oma käega tõeks teinud, nõnda nagu see täna on sündinud. Ja nüüd, Issand, Iisraeli Jumal, pea oma sulasele, mu isale Taavetile, mis sa temale tõotasid, öeldes: Ei puudu sul minu palge ees mees, kes istub Iisraeli aujärjel, kui ainult su pojad peavad oma teed, käies mu ees, nõnda nagu sina oled käinud mu ees. Ja nüüd, Iisraeli Jumal, saagu ometi tõeks su sõnad, mis sa oled kõnelnud oma sulasele, mu isale Taavetile! Aga kas Jumal tõesti peaks elama maa peal? Vaata, taevas ja taevaste taevas ei mahuta sind, veel vähem siis see koda, mille ma olen ehitanud. Aga pöördu oma sulase palve ja ta anumise poole, Issand, mu Jumal, et sa kuuleksid kaebehüüdu ja palvet, mida su sulane täna palvetab sinu ees, et su silmad oleksid lahti ööd ja päevad selle koja kohal, selle paiga kohal, mille kohta sa oled öelnud: Seal peab olema minu nimi!, et sa kuuleksid palvet, mida su sulane palvetab selle paiga poole! Kuule siis oma sulase ja oma Iisraeli rahva anumist, kuidas nad palvetavad selle paiga poole! Jah, kuule paigast, kus sa elad - taevast! Ja kui sa kuuled, siis anna andeks!“
Mis edasi sai …
Jumal oli ustav oma rahvale, isegi siis kui nemad Talle ei kuuletunud. Saalomon teadis seda, aga ta teadis ka, et tema ise on tark ja arukas. Kahjuks unustas ta vanemaks saades sageli Jumalalt Tema tahet küsida.
Saalomon abiellus paljude naistega. Paljud neist ei uskunud ainsat tõelist Jumalat. Viimaks ka Saalomon oma Jumalast eemale ja ta ehitas altareid hoopis ebajumalatele. Saalomon suri, olles olnud Iisraeli kuningas 40 aastat. Tema pojast Rehabeamist sai järgmine kuningas, aga ka tema ei kuulanud Jumalat. Veidi aja pärast lõhenes Iisrael kaheks kuningriigiks: Iisraeliks ja Juudaks.
Uuri Piiblit
Vastake koos küsimustele raamatust Suur Piibliseiklus, lk 54.
Kas sa teadsid …?
Keerubid Keegi ei tea täpselt millised need taevased olendid on. Arvatakse, et neil on neli jalga, kuldsed tiivad ja inimese nägu. Nad valvasid templi kõige pühamat paika ja Seaduselaegast.
Seedripuu Templi ehituspuit tuli Liibanonist. Puud raiuti maha, seoti parveks kokku ja parvetati läbi mere Iisraeli. Seedripuu on kallis ja tugeva lõhnaga.
Kivi 80 000 meest murdsid templi ehituseks kive. Kogu töö tuli teha kivimurrus ja templisse toodi juba tahutud (töödeldud) kivid. Seal ei olnud ehituse kära.
Meri Väljaspool templit olid tohutu suured, veega täidetud vasknõud. Suurimat neist nimetati „vaskmereks“.
Räägi Jumalaga
Joonista pilt sellest kohast, kus käid koos sõpradega Jumalat ülistamas või Temast kuulamas. Seejärel palu, et Jumal õnnistaks kõiki neid, kes Teda seal teenimas käivad.
Arutleme koos
Jagage üheskoos mõtteid ja küsimusi, mis teil seda piiblilugu uurides tekkisid, ja vaata veebilehelt, mida on selle piibliloo kohta arvanud teised.
Proovi järele …
Tempel sümboliseeris Jumalat, Tema andestust ja meelevalda ning oli palvepaigaks. Lepingulaegas asetses Kõige Pühamas paigas. See esindas Jumala lepingut Iisraeliga. Selle sees olid Moosesele antud käskudega kivilauad, manna (kõrbes Jumala poolt saadetud imepärane toit) ja maoks muutunud kepp (vt 4. seiklust).
Kujuta ette, et sul on salajane karp asjade jaoks, mis on tähtsad sinu ja Jumala jaoks. Millised viis asja sina sinna paneksid? Miks?
8. seiklus Häda!
EELIJA JA PROHVETID
8. seiklus Häda!
JERUUSALEMMA LANGEMINE
Oled sa kuulnud uudistest, telesaadetest või lugenud raamatutest inimeste eksimustest? Mis sinu meelest selle kõige tagajärjel peaks juhtuma?
Kas sina oled midagi valesti teinud, isegi kui sul on palutud seda mitte teha? Kas sinu meelest oleks siis pidanud midagi juhtuma? Mis?
Kas sa teed vahel midagi, mida Jumal ei taha, et sa teeksid? Mis siis sinu meelest peaks juhtuma?
Millised asjad võivad sind Jumala juurest eemale juhtida?
Alusta oma seiklust sellega, et otsid üles ja loed Piiblist salmi 2. Kuningate 24:20.
„Jah, Issanda vihastamiseks sündis see nõnda Jeruusalemmas ja Juudas, kuni ta heitis nad ära oma palge eest.“
Jutujärg …
Iisrael oli jagatud kaheks, Juuda (lõunaosa, kus oli Jeruusalemm) ja Iisrael (põhjaosa) - ning mõlemal riigil olid oma kuningad. Vähesed neist tahtsid elada jumalakartlikku elu. Jumal saatis palju saadikuid - „prohveteid - hoiatama jumalatuid kuningaid, aga nood ei tahtnud prohveteid kuulata.
Aastaid hiljem ei saanud Jumal rahvast enam aidata: inimesed olid näidanud, et nad ei taha Tema abi. Siis lasi Jumal vaenlastel neid rünnata, ega aidanud oma rahvast, sest nad keeldusid Teda kuulamast.
Lugege koos 2. Kuningate 25:1-11.
„Aga Sidkija hakkas Paabeli kuningale vastu. Ja oma valitsemise üheksandal aastal, kümnenda kuu kümnendal päeval, tuli Paabeli kuningas Nebukadnetsar, tema ja kogu ta sõjavägi, Jeruusalemma vastu ning lõi leeri üles selle alla; ja nad ehitasid linna ümber piiramisseadmed. Ja linna piirati kuni kuningas Sidkija üheteistkümnenda aastani. Aga neljanda kuu üheksandal päeval võttis nälg linnas võimust ja maa rahval ei olnud leiba.
Siis murti linna sisse; aga kõik sõjamehed põgenesid öösel läbi müüridevahelise värava, mis oli kuninga rohuaia juures, kuigi kaldealased olid ümber linna; ja nad läksid lagendiku poole. Aga kaldealaste sõjavägi ajas kuningat taga ja nad said ta kätte Jeeriko lagendikel, kui kõik ta sõjavägi oli tema juurest laiali läinud. Ja nad võtsid kuninga kinni ning viisid ta Paabeli kuninga juurde Riblasse ja mõistsid tema üle kohut. Ja nad tapsid Sidkija pojad tema silme ees. Sidkija silmad tehti pimedaks ja ta aheldati vaskahelaisse ning viidi Paabelisse.
Ja viienda kuu seitsmendal päeval, see on kuningas Nebukadnetsari, Paabeli kuninga üheksateistkümnendal aastal, tuli Nebusaradan, ihukaitsepealik, Paabeli kuninga sulane, Jeruusalemma. Ja tema põletas ära Issanda koja ja kuningakoja ning kõik Jeruusalemma kojad; nimelt kõik suured kojad ta põletas tulega. Ja kogu kaldealaste sõjavägi, kes oli koos ihukaitsepealikuga, kiskus maha Jeruusalemma ümbritsevad müürid. Ja rahva ülejäänud osa, kes oli jäänud linna, ja ülejooksikud, kes olid üle jooksnud Paabeli kuninga poole, ja muud rahva riismed viis ihukaitsepealik Nebusaradan vangi.“
Mis edasi sai …
Kuningate ja rahva sõnakuulmatuse tõttu vallutasid vaenlased Iisraeli. Juuda rahvas aga ei pööranud sellele tõsisele hoiatusele mingit tähelepanu ning 136 aastat hiljem vallutati Juuda ja Jeruusalemm hävitati (586 eKr).
Jumala rahvas oli palju aastaid pagenduses. Lõpuks nad mõistsid kui tähtis on kuulata ja järgida Jumala Sõna ning seda, et Jumal siiski armastab oma rahvast. Mõnedel nende seast lubati Jeruusalemma tagasi tulla. Nad pidid linna uuesti üles ehitama, koos uue templi (535-515 eKr) ja müüridega (445 eKr).
Uuri Piiblit
Vastake koos küsimustele raamatust Suur Piibliseiklus, lk 54.
Kas sa teadsid …?
Paabel Paabel oli võimas impeerium, mis valitses paljude riikide üle. Nüüd otsustasid nad vallutada ka Jeruusalemma. Nad piirasid linna kuude kaupa. Inimesed ei saanud lahkuda, et toitu hankida. Lõpuks armee ründas ja murdis läbi linnamüüride.
Hävitus Paabeli kuningas Nebukadnetsar jälgis, et kõik väärtuslik saaks Jeruusalemmast ära viidud. Templist võeti ära kõik kuld- ja vaskesemed ning Tempel ise põletati maha; müürid lõhuti maha; paleed ja majad hävitati.
Pagulased Babüloonlased viisid ära ka inimesed, sest nad olid väärtuslikud töötegijad. Ainult kõige vaesemad, kellel midagi polnud, jäeti maha.
Räägi Jumalaga
Isa Jumal, Sina oled alati meiega, nii kõige parematel ja kui ka halvematel aegadel. Aita mul usaldada Sinu hoolitsust minu eest.
Arutleme koos
Jagage üheskoos mõtteid ja küsimusi, mis teil seda piiblilugu uurides tekkisid, ja vaata veebilehelt, mida on selle piibliloo kohta arvanud teised.
Proovi järele …
See on kurb lõpp. Ja Jumala rahva jaoks halvim võimalik variant. Nad kaotasid kõik – oma kodud, töö, riigi. Paljud surid; teised olid pärast kuudepikkust sõda ja piiramist nõrgad. Kõige hullem oli see, et hävitati nende Jumala ligiolu sümbol – Tempel, ning nende sõprus Jumalaga katkes. Kuid lootus jäi. Järgnevad karmid aastad – aga nad pöörduvad tagasi Jeruusalemma, Jumala kummardamise ning Tema usaldamise juurde.
Tänapäeval elavad paljud inimesed kurbades ja karmides oludes. Võib olla on nad sõja, halbade ilmastikutingimuste, loodus- või inimtegevusest tingitud katastroofide tõttu näljas ja kodutud. Kuid ikkagi on lootust!
Uuri koos oma juhendajaga erinevaid kristlikke heategevus- või abiorganisatsioone, kes aitavad meeleheitlikus ja lootusetus olukorras olevaid inimesi. Kuidas need organisatsioonid toovad neile inimestele tulevikulootust?