Paksus kirjas märgitud lugu on põhiloona kirjas raamatus Suur Piibliseiklus.

 

7. seikluse piiblilood

Saamuel kuulab Jumalat                     1. Saamueli 3:1-10

Kuningas Saul                                      1. Saamueli 9:15 – 10:1

Taavet ja Koljat                                   1. Saamueli 17:41-50

Taavet ja Saul                                       1. Saamueli 24:1-12

Kuningas Taavet                                   2. Saamueli 7:1-13

 

 ALUSTA - sissejuhatus sellesse piibliloosse

Eeli lugu näitab, et ka ustavad Jumala sulased võivad eksida. Seda näeme paljude Piibli kangelaste puhul ja kogeme omaenda elus: ükski inimene, isegi juht, ei ole täiuslik. Kui Eeli pojad ei vastanud Jumala standarditele, valis Jumal välja Saamueli, et ta räägiks Eeliga ja lõpuks sai temast Eeli asemel rahva vaimne juht.

Saamuel oli Iisraeli viimane kohtumõistja. Nüüdsest tahtis Iisraeli rahvas endale kuningat, nii nagu oli teistelgi rahvastel. Vana Testamendi kirjutajate silmis ei olnud muutus kuningliku valitsemise suunas just kõige parem, aga parimal juhul võis see kaasa tuua targa ja õiglase juhtimise ja rahvusliku ühtsuse, mis puudus Kohtumõistjate ajal. Saul alustas hästi, aga sõnakuulmatuse tõttu kaotas lõpuks õiguse troonile.

Tulevastelt rahvajuhtidelt ootab Jumal sõnakuulelikkust, allumist ja ustavust. Taavetil olid need loomuomadused olemas, kuigi ka tema hiljem eksib. Ta on Jumalale pühendunud ning kindlalt veendunud, et Jumal viib täide oma eesmärgi tema jaoks ning on valmis kannatlikult ootama, ilma omapoolsete manipulatsioonideta. Vaatamata sellele, et Saul teda tappa tahtis, vastas Taavet koruvalt Sauli elu säästmisega – see oli üks paljudest tunnustest, et Taavet käis koos Jumalaga. Lõpuks sai Taavetist kuningas, viies Iisraeli rahva suurde heaolu ajastusse. Oma parimatel aegadel olid Iisraeli kuningad  Jeesuse, kui Jumala ideaalse kuninga ja valitsemise ettekuulutajad.

 

ÜHENDA selle seikluse viis lugu

7. seikluse uurimiseks on mitu teed.

Võib olla eelistad lugeda neid lugusid ajalises järjestuses:

• Noor poiss, Saamuel, kuuleb Jumalat temaga kõnelemas ja temast kasvab „kohtumõistja“, kes juhib rahvast ja annab edasi Jumala sõnumeid.
• Rahvas tahab kuningat ja Jumal käsib Saamuelil valida Saul. Saul alustab hea kuningana, aga lõpetab üsna varsti Jumalale kuuletumise.
• Taavet tapab Jumala rahva vaenlase, Koljati, ja enamus inimestest on rõõmsad. Samas saab kuningas Saulist, kes on noore kangelase peale kade,  Taaveti vaenlane. 
• Saul jahib Taavetit, et teda tappa – kui korraga on Taavetil võimalus tappa Saul. Taavet ei tee seda – ja Saul tunnistab, et on eksinud.
• Taavet, kes on nüüd kuningas, saab Jumalalt tuleviku kohta väga erilise sõnumi.

 

Teine variant - võid alustada Suure Piibliseikluse võtmeloo „Taavet ja Koljat“  lugemisega raamatust ning siis vaadata tagasi, mis viis nende sündmusteni – ning sealt edasi, millised olid selle sündmuse otsesed tagajärjed. Taaveti võitlus on üks tuntumaid Piibli lugusid. See on jutustus noorest mehest, Taavetis, keda oli ette valmistatud näiliselt võimatuks väljakutseks. Kuna Jumal on temaga, muutub võimatu võimalikuks. See on Taaveti loo, ja ka rahva ajaloo, pöördepunktiks. Sellest noorest poisist saab teine Iisraeli kuningas.

Võib olla tahaksite vaadata ka juba Taaveti poolt kirjutatud laule (psalme) 9. Seikluses. Näiteks võite 7. Seikluse kõrvalt lugeda Laulu 23, mis aitaks lapsel näha seost ajaloolise isiku (kuningas-karjase) Taaveti  ja tema poolt kirjutatud ühe kuulsaima laulu vahel.

 

MÕTISKLE: Milline tähendus on sellel seiklusel täna? 

Nii lapsed kui täiskasvanud mõtlevad ja ütlevad vahel, et „see probleem on minu jaoks liiga suur!“

Igaühe elus on ja saab olema palju suuri väljakutseid.

7.seikluses võime lugeda asjadest, mida tasub nende „koljatitega“ silmitsi seistes meeles pidada:

• Jumal teab ja hoolib igast sinu olukorrast.
• Jumal on vägevam igasugusest selle maailma kurjusest ja valest. Jeesuse surma ja ülestõusmise läbi on lahing kurjuse jõududega võidetud. Siiski võitlus siin maailma jätkub veel kuni Jeesuse tagasitulekuni, aga kui oled Jumalaga, siis oled võitja poolel.
• Jumala usaldamine ei tähenda, et sa hirmu ei tunne. Palve on väeline vahend, mille abil saad anda Jumalale teada oma tunnetest ja paluda Tal selles olukorras tegutseda.

7. seikluse Taaveti lugudes näeme, kuidas Jumal kaitseb oma valitud kuningat. Jumal oli alati Taavetiga, päästes teda Sauli heidetud odade ja mööda maad toimunud tagaajamiste eest. Vaatamata Sauli tugevale ja vägivaldsele vastuseisule, järgis Taavet pühendunult Jumala tahet, ning ei teinud kahju Tema poolt valitud kuningale. Taaveti ausameelsus on suure kuninga ja Jumala ustava järgija tunnuseks.

Jumal kaitses Taavetit, aga kas see tähendab, et ka meie võime Tema kaitses kindlad olla? Piibel ütleb: „Vaata, ma olen sind märkinud oma peopesadesse …“ Jesaja 49:16; Taavet kirjutas ühes oma Lauludes: „… ma kipun su tiibade varju, kuni õnnetus möödub!“  Laul 57:2. Me võime olla kindlad oma südames, lähtudes Taaveti lugudest ja Jumala sõnast, et Ta on meiega rasketel aegadel, pakkudes oma ligiolu ja lohutust.

 

LEIA teemad, mis võivad selles seikluses esile kerkida

„Aga ma olen ainult laps“

Samuel ja Taavet, kes olid mõlemad vaid noored poisid, on ilmekaks näiteks sellest, et vanus ei ole mingiks takistuseks, kui Jumal oma plaani jaoks inimesi valib. Noor poiss Saamuel oli see, kes kuulis Jumala häält, mitte võitud preester Eeli. Jumalale ei loe meie vanus ega võimed, vaid meie kättesaadavus. Ja Tema valis järgmiseks rahva juhiks Iisai noorima pereliikme.

Kas mina võin nii nagu Saamuel, kuulda Jumala häält ka täna?

Vana Testament on täis erinevaid näiteid sellest, kuidas Jumal oma rahvaga suhtles. Nende hulgas oli inimesele kuuldav hääl, vali hääl taevast, põlev põõsas, inglid, unenäod, nägemused jm.  Jumal on seesama Jumal ja Ta suhtleb oma rahvaga nii nagu Tema tahab, kuigi mõned neist viisidest ei ole tänapäeval enam väga levinud. Heebrea 1:1-2 ütleb: „Jumal, kes muiste palju kordi ja mitmel viisil rääkis esivanematele prohvetite kaudu, on nüüd päevade lõpul meile rääkinud Poja kaudu.“  Samas kui mõned võivad kuulda Jumala häält, on tõenäolisem, et me kuuleme Jumalat, lugedes oma Piiblit, vesteldes kristlastest sõpradega või kogeme Jumalaga koos aega veetes ühte tasast häält oma mõtetes.

Miks Samuel suudles Sauli ja valas tema pea peale õli?

Piiblist võime sageli lugeda ühest tavast –  see on inimese või mingi asja „võidmine“. Selline õli valamise rituaal tähistab pühadust ja Jumala töö jaoks eraldamist. Põsesuudlus tähendas paljude jaoks tervitust, samas oli see ka austuse avaldus, nii nagu tänapäeval suudeldakse mõnedes kirikutes kirikujuhtide sõrmust.

 

RÄÄGI:  Räägi Jumalaga

Kuulama õppimine, nii nagu iga teinegi oskus, nõuab aega. Lubage lastel uurida ja katsetada kuulamise erinevaid viise. Kasvades kujunevad välja nende eelistused, sõltuvalt nende loomuomadustest ja isiksusest. Mõned lapsed kuulevad vaikuses ja rahus (mitte küll pikalt!); teised jälle jalutuskäikudel, uurides Jumala loomingut; kolmandad „kuulevad“ Jumalat hõikumas läbi trummipõrina või taldrikute kokkulöömise. Meie, juhtidena, peame olema valmis neid aitama.

Kuidas võiks vaikuses ja rahus kuulamist alustada? Kuigi see ei ole lastele just kõige loomuomasem „seisund“, on üllatav kui suurel määral võivad nad seda nautida ja kuidas hoolika ettevalmistuse ja harjutamise läbi võib sellest saada neile kõige kallihinnalisem aeg.

Valmista ette:

• Uksesilt, kirjaga: „Mitte segada: palvetamine ja kuulamine“
• Ruuminurk, kasutades patju, pehmet vaipa või ka nurgalampi
• Tähelepanu koondamiseks pane põrandale või lauale teemaga seotud pilte vm asju
• Taustaks võiks mängida vaikne muusika
• Selgita, mida sa edasi teed
• Palu neil aidata ettevalmistustes
• Vaikse aja alguses tuleta meelde, et Jumalale meeldib meiega rääkida erinevatel viisidel ning, et vaikus ja rahu aitavad meil Teda kuulda
• Anna lapsele soovitusi vaikses ajas olemiseks, näiteks: „Võiksid meenutada varem kuuldud lugu … vaata ja keskendu laual olevale pildile … mõtle mõnele erilisele kohale või inimesele … räägi Jumalale oma mõtetest …“
• Pane vaikse aja alguse märgiks muusika mängima ja lõpus keera kinni. Jälgi lapse vaikimise võimet: 30 rahulolevat sekundit on igal juhul parem kui kaks minutit sunnitud vaikust.
• Lõpetage see aeg koos lühikese palve või lauluga või andke lapsele võimalus rääkida oma vaikuse ajast. Ärge sundige neid tagasisidet andma. Pidage meeles, et tähtsaim on see, mis toimub nende mõtetes ja südames. Jumal näeb seda, isegi kui meie ei näe.

Piiblijuhendajate jaoks ei ole Saamueli loo kõige olulisemaks aspektiks mitte see eriline viis, kuidas Jumal Saamueliga otse rääkis, vaid pigem Eeli reageering sellele. Saamuel vajas Jumala hääle ära tundmiseks ja sellele vastamiseks abi. Eeli oskas oma kogemuste ja tarkuse abil Saamueli selliselt juhatada, et tema noor hoolealune õppis isiklikult tundma Jumalat ja pikk palveteekond, täis kuulamisi ja Jumalale vastamisi, võis alata (koos pikaajaliste ja kaugeleulatuvate mõjudega!). Olgem „Eelid“ oma lastele, julgustades neid palvetama: „Issand, räägi, sest su sulane kuulab!“

 

7. seiklus   Jumala rahvas

SAAMUEL KUULAB JUMALAT

Kuidas sa tead, et telefonis räägib sinu sõber, kui sa teda ei näe?

Oled sa kunagi mõtelnud, et Jumal räägib sinuga valju häälega?

Kuidas võib piiblilugemine aidata meil kuulda Jumalat? Aga kirikuskäimine ja kristlastest sõpradega koos olemine? Kuidas aitab palvetamine Jumalal meiega rääkida? Oskad sa veel nimetada Jumala rääkimise viise?

Alusta oma seiklust sellega, et otsid üles ja loed Piiblist salmi 1. Saamueli 3:10b.

„Ja Saamuel vastas: „Räägi, sest su sulane kuuleb!” 

 

Jutujärg …

Piibliaegadel eeldati, et igal abielunaisel tulevad lapsed. Naised, kes lapsi ei saanud,  tundsid suurt häbi. Hanna oli lastetu ja ta palus Jumalat ning tõotas, et kui talle sünnib poeg, saab temast Jumala sulane. Talle sündiski poeg Saamuel, kes läks Jumala kotta (templisse) teenima. Ta oli vana preestri Eeli abiline. Saamuel õppis Eelilt palju ja oli alati valmis kuulama, mida ta ütles.

 

Lugege koos 1. Saamueli 3:1-10

„Ja poiss Saamuel teenis Issandat Eeli juhatusel; Issanda sõna oli neil päevil haruldane, nägemused ei olnud sagedased. Aga kord kui Eeli, kelle silmad hakkasid tuhmiks jääma, nõnda et ta enam ei näinud, magas oma asemel, kui Jumala lamp ei olnud veel kustunud ja Saamuel magas Issanda templis, seal, kus oli Jumala laegas, hüüdis Issand Saamueli. Ja tema vastas: „Siin ma olen!” Ja ta jooksis Eeli juurde ning ütles: „Siin ma olen, sest sa ju hüüdsid mind!” Aga tema vastas: „Mina pole sind hüüdnud. Mine tagasi, heida magama!” Ja ta läks ning heitis magama. Aga Issand hüüdis jälle: „Saamuel!” Ja Saamuel tõusis ning läks Eeli juurde ja ütles: „Siin ma olen, sest sa ju hüüdsid mind!” Aga tema vastas: „Mina pole sind hüüdnud, mu poeg. Mine tagasi, heida magama!” Aga Saamuel ei tundnud veel Issandat ja Issanda sõna ei olnud temale veel ilmutatud. Ja Issand hüüdis Saamueli veel kolmandat korda. Ja ta tõusis ning läks Eeli juurde ja ütles: „Siin ma olen, sest sa ju hüüdsid mind!” Siis Eeli mõistis, et Issand oli hüüdnud poissi. Ja Eeli ütles Saamuelile: „Mine heida magama, ja kui sind hüütakse, siis ütle: Issand, räägi, sest su sulane kuuleb!” Ja Issand tuli ning seisis ja hüüdis nagu eelmistel kordadel: „Saamuel! Saamuel!” Ja Saamuel vastas: „Räägi, sest su sulane kuuleb!” 

 

Mis edasi sai …

Saamuelil ei olnud Eeli jaoks häid sõnumeid! Kuna Eeli ei olnud oma kahte poega kasvatanud Jumalale meelepäraselt, jäi ta viimaseks kohtumõistjaks oma perekonnas. Saamuel rääkis Eelile edasi kõik, mida Jumal oli öelnud; ta oli edaspidigi Jumalale sõnakuulelik, isegi kui edasiantavad sõnumid rahvale meelepärased polnud. Ustavuse tõttu sai Saamuelist Jumala jaoks oluline rahva juht. 

Jumal teadis, et varsti paluvad inimesed endale tugevat juhti, kuningat, sest nad tahtsid olla oma naaberrahvaste sarnased.

 

Uuri Piiblit

Vastake koos küsimustele raamatust Suur Piibliseiklus, lk 48.

 

Kas sa teadsid …?

Saamuel  See poisi nimi tähendab „Jumala nimi“ või „jumalik nimi“.

Siilo   Kui Iisraeli rahvas oli vallutanud maa, mille Jumal oli neile tõotanud, püstitasid nad sinna kogudusetelgi. See pandi üles “Siilo” nimelises paigas. Aja jooksul asendati see püsivama hoonega, kus Saamuel elas ja magas. 

Kohtumõistja   Saamuel oli viimane kohtumõistja või Jumala rahva juht. Iisraeli rahvas ei olnud sellised nagu teised, sest neil polnud kuningat. Jumal oli nende kuningas – aga peagi see muutus.

 

Räägi Jumalaga

Mõtle hoolikalt: kas sa tahaksid, et Jumal sind kasutaks? Kui jah, siis palu nii nagu Saamuel: „ Siin ma olen, Issand.“

 

Arutleme koos

Jaga oma juhendajaga mõtteid ja küsimusi, mis seda piiblilugu uurides tekkisid. Veebilehelt saad vaadata, mida on selle piibliloo kohta arvanud teised.

 

Proovi järele …

Kuidas Jumal tänapäeval inimestega räägib? Võta suur paberileht ja kirjutage koos juhendajaga üles nii palju viise kui teate.

Mõned mõtted, mis võid oma plakatile kirja panna:

• Piibli kaudu
• Püha Vaim annab meile tunnetuse hea ja halva suhtes
• Sõprade kaudu
• Juhtide kaudu
• Nägemuste ja unenägude kaudu

Mõtiskle nende kordade üle, kui tead, et Jumal rääkis sinuga. Tõmba plakatil nende viiside ümber ring. Räägi nendest Jumala kõnelustest oma juhendajaga.

Jumal räägib erinevalt, aga teinekord ei kuule me Teda selgelt. Võime alati kontrollida, mida Piibel ütleb, paluda Püha Vaimult juhatust või paluda teistel kristlastel aidata Teda kuulda. Oluline on olla valmis Teda kuulma ja Talle kuuletuma, millal iganes Ta meiega räägib.

 

 

7.seiklus    Jumala rahvas

KUNINGAS SAUL

Kes on sinu riigi juht?

Millised on sinu arvates nende õigused ja kohustused?

Kui sina valitseksid, millised asjad oleksid sinu jaoks tähtsad? Miks?

Alusta oma seiklust sellega, et otsid üles ja loed Piiblist salmi 1. Saamueli 8:22a.

„Aga Issand ütles Saamuelile: „Kuule nende häält ja pane neile kuningas!”“

 

Jutujärg …

Samuel oli Iisraeli Kohtumõistjaks palju aastaid. Iisraellased pidid mitu korda oma vaenlastega võitlema ning kandma kaotust, sest rahvas ei teinud Jumala tahtmist. Nende vaenlased võtsid ära Lepingulaeka, milles olid kivitahvlid Jumala seadustega. Üsna varsti aga mõistsid nad, et laegas oli Jumala ligiolu sümboliks ning nad tagastasid selle Iisraelile.

Kui Saamuel jäi vanaks, määras ta oma pojad kohtumõistjateks, kuid viimased olid ebaausad ja ahned ega sobinud juhtideks. Rahvas tahtis nende asemel kuningat.

Lugege koos 1. Saamueli 9:15 – 10:1.

Aga Issand oli päev enne Sauli tulekut Saamueli kõrvale ilmutanud, öeldes: „Homme sel ajal läkitan ma sinu juurde mehe Benjamini maalt. Võia ta vürstiks mu rahvale, Iisraelile, tema peab mu rahva päästma vilistite käest, sest ma olen vaadanud oma rahva peale, sest ta hädakisa on jõudnud minuni!” Ja kui Saamuel nägi Sauli, siis Issand andis temale mõista: „Vaata, see ongi mees, kellest ma sulle rääkisin: tema peab valitsema mu rahva üle!” 

Ja Saul ligines Saamuelile värava suus ning ütles: „Juhata mulle, kus on see nägija koda!” Aga Saamuel kostis Saulile ning ütles: „Mina olen see nägija. Mine mu ees üles ohvrikünkale ja sööge täna koos minuga; hommikul ma saadan sind, ja ma seletan sulle kõik, mis sul südame peal on! Ja mis puutub emaeeslitesse, kes sul nüüd kolmandat päeva on olnud kadunud, siis nende pärast ära muretse, sest need on leitud. Ja kellele kuulubki kõik, mis Iisraelis on väärtuslikku, kui mitte sinule ja kogu su isakojale?” 

Aga Saul kostis ning ütles: „Eks ma ole benjaminlane, Iisraeli vähimast suguharust, ja mu suguvõsa on kõige vähem tähtis kõigist Benjamini suguharu suguvõsadest! Miks sa räägid minuga nõnda?” Kuid Saamuel võttis Sauli ja tema teenri ning viis nad söögituppa ja andis neile ülema paiga kutsutute hulgas - ja neid oli ligi kolmkümmend meest. Ja Saamuel ütles keetjale: „Anna siia see tükk, mis ma sulle andsin ja mille kohta ma sulle ütlesin: Pane see kõrvale!” Siis keetja tõstis reieluu ning mis seal küljes oli ja pani Sauli ette. Ja Saamuel ütles: „Vaata, ülejääk on pandud su ette, söö, sest see on hoitud sulle selleks ajaks, kui ma ütlesin: Ma olen rahvast kutsunud.” Ja Saul sõi sel päeval koos Saamueliga. Siis nad läksid ohvrikünkalt alla linna ja ta kõneles Sauliga katusel. Ja nad tõusid vara üles. Kui hakkas koitma, hüüdis Saamuel Saulile katusel ja ütles: „Tõuse üles, ma saadan sind!” Ja Saul tõusis ning nad mõlemad läksid välja, tema ja Saamuel. Kui nad tulid alla linna serva, ütles Saamuel Saulile: „Ütle teenrile, et ta läheks meie ees!” Ja poiss läks. „Aga sina jää nüüd paigale ja mina kuulutan sulle Jumala sõna!” Siis Saamuel võttis õlikruusi ja valas temale pähe, suudles teda ning ütles: „Eks ole nõnda, et Issand on võidnud sind vürstiks oma pärisosale?“ 

 

Mis edasi sai …

Samuel võidis Sauli kuningaks, sest Jumal ütles seda. Ja rahvas sai, mida oli igatsenud: kuninga!

Kõik Iisraeli suguharud liitusid Sauliga ja ta võitis palju lahinguid.

Varsti, pärast Sauli kuningaks saamist, pidas Saamuel oma hüvastijätu kõne. Ta soovis, et rahvas kuulaks ja kuuletuks Jumala sõnale. Neil oli nüüd kuningas, aga nad pidid meeles pidama, et nende tõeline kuningas on Jumal. Saamuel hoiatas, et kui rahvas ja nende inimlik kuningas ei tee Jumala tahet, siis Jumal lõpetab nende aitamise.

 

Uuri Piiblit

Vastake koos küsimustele raamatust Suur Piibliseiklus, lk 48.

 

Kas sa teadsid …?

Oliiviõli   Tol ajal, kui kuningaid ametisse nimetati, oli tavaline, et mõni tähtis isik, näiteks preester, valas nende pea peale oliivõli selle märgiks, et Jumal oli nad valinud.

Miks on vaja kuningat?   Iisraeli rahvas tahtis, et ka neil oleks kuningas, kes juhiks neid lahingutes, nii nagu seda tehti teistes riikides. Saamuel ei olnud sellega nõus, sest Jumal oli Iisraeli kuningas – aga Jumal käskis tal teha nii, nagu rahvas oli palunud.

Saul   ei olnud pärit suurest ja võimsast perekonnast, aga ta oli pikk, hea väljanägemisega ja vägev võitleja. Rahvas arvas, et temast saab hea kuningas ja seni kui ta lootis Jumalale, oligi ta edukas juht.

 

Räägi Jumalaga

Palu Jumalalt tarkust oma vanematele, õpetajatele, sõpradele, juristidele,  poliitikutele, kõigile seadusetegijatele, neile, kes lahendavad vaidlusi, lahutavad võitlejaid ja taastavad rahu.

Arutleme koos

Jaga oma juhendajaga mõtteid ja küsimusi, mis seda piiblilugu uurides tekkisid. Veebilehelt saad vaadata, mida on selle piibliloo kohta arvanud teised.

 

Proovi järele …

Kas sa tead, kes on sinu riigi juht? Kuidas nemad valiti? Kuningad ja kuningannad (nagu Inglismaa kuninganna) saavad valitsejaks sellepärast, et nende isa või ema on olnud enne neid kuningas või kuninganna. Presidendid või peaministrid valitakse tavaliselt rahva poolt, kes „hääletavad“ oma juhtide poolt.

Kuidas sai Saulist (hiljem Taavetist) kuningas? Piibel ütleb selgesti, et Jumal tõstab üles juhid ja meie peame neid austama, nii nagu Taavet austas Sauli.

Otsi välja oma riigijuhtide pildid. Palveta nende eest, paludes neile armastust Jumala vastu ja sõnakuulelikkust Tema seadustele. Palu, et Jumal annaks neile tarkust hea tundmiseks ning jõudu selle teostamiseks.

 

7.seiklus   Jumala rahvas

TAAVET JA KOLJAT

 

7.seiklus    Jumala rahvas

TAAVET JA SAUL

Kas sinu meelest on kerge arvestada teistega ja nad esikohale tõsta?

Kui keegi on meie vastu ebasõbralik, siis tavaliselt vastatakse talle samaga. Aga mis juhtuks, kui meie tegutseksime vastupidiselt?

Mõtle kellelegi, kellega sa hästi läbi ei saa. Mida nad sinu arvates teeksid, kui sina vastaksid nende ebasõbralikkusele sõbralikkusega?

Alusta oma seiklust sellega, et otsid üles ja loed Piiblist salmi 1. Saamueli 24:11.

„Mulle öeldi, et ma su tapaksin, aga ma halastasin su peale, sest ma ütlesin: Mina ei pista kätt oma isanda külge, sest ta on Issanda võitu.“ 

 

Jutujärg …

Saul sai kuningaks ja alguses oli ta võidukas oma vaenlasi vallutades. Aga edu mõjus ta südamele ja mõistusele nii, et ta hakkas end pidama ainsaks targaks ja arukaks meheks. Sauli pojal, Joonatanil, oli väga hea sõber: Taavet. Taavet oli tavaline noormees, kes karjatas oma isa lambaid. Sauli patu tõttu valis Jumal Taaveti uueks kuningaks, mitte Joonatani ega kellegi tema vendadest. Tavaliselt said isa järgi troonipärijateks pojad.

Kui Taavet võitis lahingus Koljati, muutus Saul tema peale kadedaks ning püüdis teda tappa. Taavet põgenes ning Saul ajas teda kuude kaupa taga, et teda hävitada.

Lugege koos 1. Saamueli 24:1-12.

„Aga Taavet läks sealt ära ja asus Een-Gedi mäelinnustesse. Ja kui Saul tuli vilisteid jälitamast, siis teatati temale ning öeldi: „Vaata, Taavet on Een-Gedi kõrbes.” Siis võttis Saul kolm tuhat meest, valitud kogu Iisraelist, ja läks otsima Taavetit ja tema mehi Kaljukitse kaljudelt. Ja kui ta jõudis tee ääres olevate lambatarade juurde, siis oli seal koobas; ja Saul läks sisse oma asjale. Aga Taavet ja tema mehed istusid koopa tagumises sopis.

 Ja Taaveti mehed ütlesid talle: „Näe, see on päev, millest Issand sulle on kõnelnud: Vaata, ma annan su vaenlase su kätte ja talita temaga, nagu su silmis hea on!” Ja Taavet tõusis ning lõikas salaja ära Sauli kuuehõlma. Aga pärast seda torkas Taavetit südametunnistus, et ta Sauli hõlma oli ära lõiganud,  ja ta ütles oma meestele: „Issanda pärast jäägu minust kaugele, et ma seda teeksin oma isandale, Issanda võitule, et pistaksin oma käe tema külge! Sest tema on Issanda võitu!” Ja Taavet hoidis sõnadega tagasi oma mehed ega lubanud neid kippuda Sauli kallale; ja Saul tõusis koopast ning läks oma teed. Aga seejärel tõusis Taavet ja läks koopast välja ja hüüdis Saulile järele ning ütles: „Mu isand kuningas!” Kui Saul vaatas taha, siis heitis Taavet silmili maha ja kummardas. Ja Taavet ütles Saulile: „Mispärast sa kuulad inimeste jutte, kes ütlevad: Vaata, Taavet otsib su õnnetust?  Vaata, nüüd sa nägid ju oma silmaga, kuidas Issand andis sind täna koopas minu kätte. Mulle öeldi, et ma su tapaksin, aga ma halastasin su peale, sest ma ütlesin: Mina ei pista kätt oma isanda külge, sest ta on Issanda võitu. Ja mu isa, näe, vaata ka ise oma kuuehõlma mu käes! Sest kui ma lõikasin ära su kuuehõlma ega tapnud sind, siis pead sa mõistma ja nägema, et mul pole mõttes kurja ega üleastumist ja et ma pole pattu teinud sinu vastu, kuigi sa varitsed mu hinge, et seda võtta!“ 

 

Mis edasi sai …

Pärast seda Saul mõistis, et Taavet tõepoolest säästis ta elu, ning et temast saab järgmine kuningas. Taavet lubas, et ei maksa pärast Sauli surma tema poegadele kätte (tavaliselt kuningad tegid seda, et võistlejatest vabaneda).

Taavet oleks võinud kätte maksta – aga ta valis seda mitte teha! Ta toimis nii, sest usaldas, mida Jumal talle oli öelnud tema tuleviku kohta.

Uuri Piiblit

Vastake koos küsimustele raamatust Suur Piibliseiklus, lk 48.

 

Kas sa teadsid …?

Relvad  Tol ajal oli rauaaeg, ning mõõgad, pistodad, kilbid ja odad olid rauast valmistatud. Iisraelis ei olnud seppasid, seepärast pidid sõdurid minema vilistite juurde oma relvi teritama ja parandama!

Lindprii Taavet   kuningas Saul sai Taaveti peale kadedaks ja Taavet oli sunnitud põgenema. Temast sai lindpriide meeste juht, kes elasid kõrbes, pidevalt põgenedes Sauli ja ta armee eest.

Sauli surm   Taavet ei teinud kunagi Saulile halba, vaid Saul hukkus hiljem lahingus. Taavet oli seda kuuldes nii vapustatud, et käristas oma riided lõhki, nuttis ega söönud midagi. Ta kirjutas ka laulu, kus nimetas Sauli „kuulsaks kangelaseks“ ja „vägevaks võitlejaks“. Võid seda lugeda 2. Saamueli 1. peatükis.

 

Räägi Jumalaga

Kas keegi teeb sind vihaseks, kadedaks või hirmunuks? Räägi Jumalale millal või miks sa nii tunned? Palu, et Jumal hoiaks sind neid inimesi halvasti kohtlemast.

Arutleme koos

Jaga oma juhendajaga mõtteid ja küsimusi, mis seda piiblilugu uurides tekkisid. Veebilehelt saad vaadata, mida on selle piibliloo kohta arvanud teised.

 

Proovi järele 

Kujuta ette, et oled Taavet ja pead TV uudistele intervjuu andma. Palu, et su juhenda oleks usutleja.

Kuidas sa vastaksid neile küsimustele?:

• Kuidas sa end Sauli eest põgenedes tundsid?
• Võibolla Saamuel eksis sind järgmiseks kuningaks võides?
• Mille vahel pidid valima, kui olid koopas ning kui Saul tuli sisse?
• Miks sa Sauli ei tapnud?
• Kuidas sa teadsid mis on õige tegu?
• Kuidas Jumal sind aitas?

Lõpeta Taaveti mängimine ja küsige nüüd üksteiselt järgmisi küsimusi:

• Kuidas Jumal aitab meil õigeid valikuid teha?
• Kas sulle meenub mõni juhtum, kus Jumal aitas sul õigesti valida, kuigi see polnud kerge?

 

7.seiklus    Jumala rahvas

KUNINGAS TAAVET

Püüa välja mõtelda üks asi, mis kestab väga lühikest aega?

Nüüd leia midagi, mis kestab igavesti?

Kui pikk on sinu meelest „igavesti“?

 

Alusta oma seiklust sellega, et otsid üles ja loed Piiblist salmi 2. Saamueli 7:16.

„Ja su sugu ning su kuningriik püsivad su ees igavesti, su aujärg on kinnitatud igaveseks.” 

 

Jutujärg …

Sauli lugu lõpeb väga kurvalt. Prohvetina alustanud mees pöördus ära elavast Jumalast ja läks isegi nõia juurde nõu küsima, mida edasi teha. Jumal ei rääkinud temaga enam. Saul ja ta kolm poega surid keset suurt lahingut. 

Pärast seda käis Taavet mööda maad ringi, et rahvas teda kuningana tunnustataks, ning ta oli kõiges edukas.

Taavet tõi Jumalal ligiolu sümboli – seaduselaeka -  Jeruusalemma, sest ta tahtis sinna ehitada templi elava Jumala jaoks.

 

Lugege koos 2. Saamueli 7:1-13.

„Kord kui kuningas istus oma kojas ja Issand oli andnud temale rahu kõigist ta vaenlasist ümberkaudu, ütles kuningas prohvet Naatanile: „Vaata ometi, mina elan seedripuust kojas, aga Jumala laegas asub telgiriide all!” Ja Naatan ütles kuningale: „Mine tee kõik, mis sul südame peal on, sest Issand on sinuga!” 

Aga selsamal ööl sündis, et Naatanile tuli Issanda sõna, kes ütles: „Mine ja ütle mu sulasele Taavetile: Nõnda ütleb Issand: Kas sina tahad ehitada mulle elamiseks koja? Sest ma pole kojas elanud alates päevast, mil ma tõin Iisraeli lapsed Egiptusest välja, kuni tänapäevani, vaid ma olen rännanud telkelamus. Kus ma ka iganes kõigi Iisraeli lastega olen käinud, kas olen ma sõnagi lausunud mõnele Iisraeli suguharudest, keda ma olen käskinud oma Iisraeli rahvast karjasena hoida, ja öelnud: Mispärast te ei ehita mulle seedripuust koda? Ja nüüd ütle mu sulasele Taavetile nõnda: Nõnda ütleb vägede Issand: Ma olen sind võtnud karjamaalt lammaste ja kitsede järelt, et sa oleksid vürstiks mu rahvale Iisraelile. Ja ma olen sinuga olnud kõikjal, kus sa oled käinud, ja olen sinu eest hävitanud kõik su vaenlased. Ma tahan teha sinu nime suureks, võrdseks suurimate nimedega maa peal. Ja ma tahan määrata paiga oma Iisraeli rahvale ja teda nõnda istutada, et ta võib elada oma kohal ega pea enam kartma; ja pöörased inimesed ei tohi teda enam vaevata nagu varem ja nagu sel ajal, kui ma seadsin kohtumõistjaid oma Iisraeli rahvale; ja ma annan sulle rahu kõigist su vaenlasist. Ja Issand kuulutab sulle, et Issand annab sulle järeltuleva soo. Kui su päevad täis saavad ja sa puhkad koos oma vanematega, siis ma lasen pärast sind tõusta sinu järglase, kes tuleb välja sinu niudeist, ja ma kinnitan tema kuningriigi. Tema ehitab mu nimele koja ja mina kinnitan tema kuningriigi aujärje igaveseks ajaks.“ 

 

Mis edasi sai …

Ilmselt ei olnud Taavetil kerge nõustuda sellega, et Jumal tema ehitusplaanid tagasi lükkas. Aga ta ei protesteerinud, vaid kiitis selle asemel Jumala suurust. Taavet oli õnnelik, et Jumal aitas tal olla hea kuningas.

Pärast seda astus rahvas ühiselt oma vaenlaste vastu ning Taavetist sai aastateks edukas kuningas.

Taavet tegi ära suure töö ja oli väga tähtis Iisraeli kuningas. Kui Vana Testamendi prohvetid räägivad tulevasest kuningriigist ja Päästjast Kuningast, Jeesusest, siis nad  nimetavad teda Taaveti järeltulijaks.

Uuri Piiblit

Vastake koos küsimustele raamatust Suur Piibliseiklus, lk 48.

 

Kas sa teadsid …?

Kahekordne kuningas   Pärast Sauli surma tõsteti Taavet kuningaks kõigepealt Hebronis, riigi lõunapoolses osas Juudamaal.  Hiljem palus ka ülejäänud osa riigist tal nende kuningaks saada.

Jeruusalemm   Taavet tegi Jeruusalemmast riigi pealinna. Ta korraldas seaduselaeka linna toomise ja ehitas endale palee. Jeruusalemma kutsutakse mõnikord ka „Taaveti linnaks“.

Tempel   Taavet tahtis Jeruusalemma ehitada templi, kus inimesed oleksid saanud Jumalat kummardada. Jumal ei lubanud tal seda teha, vaid ütles, et templi ehitab tema poeg.

 

Räägi Jumalaga

Palu, et Jumal aitaks sul meeles pidada Teda ja seda, mis Ta sinu jaoks on teinud.

 

Arutleme koos

Jaga oma juhendajaga mõtteid ja küsimusi, mis seda piiblilugu uurides tekkisid. Veebilehelt saad vaadata, mida on selle piibliloo kohta arvanud teised.

 

Proovi järele 

Jumal „õnnistas“ Taavetit (tegi ta õnnelikuks), öeldes, et keegi tema perekonnast saab kuningaks igavesti. Kõik, mis aitab meid rohkem Jumalat usaldada, teeb meid õnnelikuks. Miks see nii on? Sest kõige suurema õnnistuse toob meie ellu Jumal. Tuleb sul meelde mõni näide, kus Jumal on „õnnistatud“ sind?  Kas see tegi sind õnnelikuks?

Valmista „õnnistuse karp“. Leia väike karp ja kaunista see värvilise paberi või kleepsudega. Korja kokku suuri nööpe, pärleid, marmorkuulikesi või midagi muud sarnast. Mõtle nende asjade üle, mille eest saad öelda Jumalale „aitäh!“. Iga kord kui miski sulle meenub, pane üks kogutud asjadest karpi nimetades, millega Jumal on sind õnnelikuks teinud („õnnistanud“ sind).

Kui sul on „tänusid“ rohkem kogutud asju, võta asjad karbist välja ja alusta otsast peale!