"Kirgastama" (esineb salmides 31 ja 32 viis korda) on veider sõna. Väljaspool religiooni kasutatakse seda teistmoodi. Kristlikes lauludes kaldutakse selle mõiste kohta kasutama ka sõna "kiitma", kuid tegelikult sisaldub selles tähendus: "kogu armastust ja võimu näitama". Selles loos on Juudas lihtsalt läinud preestrite juurde, käivitades sündmuste ahela, mis viib paratamatult ristini! Jeesusest saab kui täielik väljendus Jumala armastusest maailma vastu ja Jumala armastus avaldub täielikult Jeesuses. "Kirgastatud" tähendab seda, et Jeesus avaldub tõelise Jumalana, ja Jumalat nähakse täpselt nii, nagu ta on Jeesuses.

See on meie saladus, kes me oleme hakanud uskuma temasse. Maailma arvates ei ole Jeesus enam nähtav, tema rist on kauge ajalugu ja tema ülestõusmine ebatõenäoline lugu. Kui tahame, et maailm hakkaks uskuma, siis Jumalat tuleb ikka ja jälle kirgastada armastuses, mida Jeesuse jüngrid näitavad üksteise vastu. Jumalat kirgastamise ülesanne - see tähendab vahendada tema armastust, ja see on delegeeritud Jeesuse poolt igale usklikule. Iga kogudus peaks olema Jumala armastuse peegel, mida Jeesus on talle osutanud ja mida peab ta nüüd peegelduma ümbritsevale maailmale (34,35).

Kõlab liiga lihtsalt, aga oleme nagu Peetrus puudulikud jüngrid, kes ei suuda armastada ilma Püha Vaimuta, kes ei tule aga meie juurde enne kui Jeesus on ülistatud. Ei saa olla kristlikku eetikat ilma motiveeriva ja päästva väega ristita. Üks teadlane kirjutab, "Jumala Talle ohvri väe läbi sai lõpuks Peetrusest hea karjane, kes järgnes oma Issandale." Ja nii saame ka meie.