Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 5:33-39
Paastumise küsimus33Nemad aga ütlesid talle: „Johannese jüngrid paastuvad sageli ja peavad palveaegu, nõndasamuti ka variseride jüngrid, sinu omad aga söövad ja joovad.”
34Jeesus ütles neile: „Kas te võite peiupoisse panna paastuma sel ajal, kui peigmees on nende juures?
35Ent päevad tulevad, mil peigmees võetakse neilt ära, küll nad siis paastuvad neil päevil.”
36Aga ta ütles neile ka tähendamissõna: „Keegi ei rebi paika uue kuue küljest, et parandada vana kuube, muidu ta ju rebib uue katki ning paik uue küljest ei sobi vana peale.
37Ja keegi ei vala värsket veini vanadesse nahklähkritesse, muidu värske vein rebestab lähkrid ja voolab maha ning lähkrid muutuvad kõlbmatuks,
38vaid värske vein tuleb valada uutesse lähkritesse.
39Ja keegi, kes on joonud vana, ei taha uut, vaid ütleb: Vana on maitsvam!”
Markus ütleb, et paastumise küsimuse küsijad olid Johannese jüngrid ja variserid. Jeesuse päevil praktiseerisid jumalakartlikud juudid paastumist regulaarselt. Selle kõige hullem vorm oli askeesi teesklemine välispidiselt, ilma igasuguse sisemise tähenduseta (Lk 18:12), teisisõnu paastumise väärkohtlemine (Js 58:3-8). Teisalt aga paastus ka Jeesus enne oma teenimistöö alustamist. Uues Testamendis on nii Jeesuse sõnad juutidele selle kohta, kuidas tuleks paastuda (Mt 6:16.18), kui ka konkreetsed eeskujud olemas (Ap 13:2-3).
Jeesus ise asetab küsimuse laiemasse konteksti: vana ja uus. Tema antud illustratsioonid on väga selged, kuid nende rakendamine pole sugugi kerge. Usun, et meie raskused võivad alata juba sealt, kui püüame aru saada kumba Jeesus soovitab, kas vana või uut. Vastus on, et mitte kumbagi teise arvelt. Vana Testamendi suhe kristlusega on kompleksne ning ka algkogudusel oli nende ühenduste leidmisega maadlemist (vt 2 näidet: Ap 15 ning Pauluse kirja galaatlastele). Läbi terve evangeeliumi rõhutab Luukas, et Jeesus täidab vana ning et vana on otsustav. Samas aga teeb Jeesus ka midagi täiesti uut. Paljud juutide hulgas aga ei suuda seda uut isegi näha, sest nende arvates on vana parem. Mõtle näiteks sellele erakordsele veinile, mida Jeesus Kaana pulmapeol tegi (Jh 2:6-10), ning Mäejutlusele, kus Ta kordas ikka ja jälle: “Aga mina ütlen teile…” (Mt 5:17-48).
Tükikest vanast ei saa lihtsalt võtta ning traageldada seda uue külge. Vanasse kinnijäämine tähendab uue kaotamist. Vana ärapõlgamine tähenab uue mittemõistmist. Ometi on selle sõnumi rakendus tänapäeval tohutu. Kristlastena peaksime palju paremini kursis olema Vana Testamendiga ning tõsiselt mõtlema, kuidas rakendada neid tõdesid sellistes väljakutsetes nagu homoseksuaalsus, lahutused ning hingamispäev.
Selle kommentaari autor: Annabel Robinson