Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 19:41- 48
Jeesus nutab Jeruusalemma pärast41Ja kui Jeesus lähedale jõudis, nuttis ta linna nähes tema pärast:
42„Kui ka sina sel päeval ära tunneksid, mis sinu rahuks on vaja! Ent nüüd on see sinu silmade eest peidus.
43Sest päevad tulevad sinu peale, mil su vaenlased teevad sinu ümber valli ja piiravad sind ja ahistavad sind igalt poolt
44ja lõhuvad su maani maha, ja su lapsed sinu sees, ega jäta kivi kivi peale, seepärast et sa ei ole ära tundnud oma soosinguaega.”
Jeesus ajab kaubitsejad templist välja45Ja Jeesus läks pühakotta ning hakkas välja ajama müüjaid,
46öeldes neile: „Kirjutatud on: Minu koda peab olema palvekoda, aga teie olete teinud ta röövlikoopaks.”
47Ja Jeesus oli päevast päeva õpetamas pühakojas. Aga ülempreestrid ja kirjatundjad otsisid võimalust teda hukata, samuti ülikud,
48ent nad ei leidnud, mida teha, sest kogu rahvas rippus Jeesuse küljes teda kuulates.
Asetanud end otseselt ohtu, ei teinud Jeesus midagi vaigistamaks saabuvat tormi. Kuigi Ta oli ju varemgi seal olnud, on Tema seekordne templiõuedesse tulek kindlalt prohveteeringu täitmine: “Ja äkitselt tuleb oma templi juurde Issand, keda te otsite…” (Ml 3:1) (vt ka Lk 19: 44). Jeesuse üldine vägivallatu käitumine ei välistanud kuidagi, et seda templiturul korraldatud jõuga väljaviskamist, mida kogesid sealsed kaupmehed, poleks võinud juhtuda. Ja taas võtab Jeesus siin riski. See on protest - mitte seadusega lubatud kaubavahetuse ega ka templi kui sellise vastu, vaid just sellise korruptsiooni vastu mis sageli kaasneb religiooniga. Preestritest aristokraadid omasid templiõuedes monopoli ja mitte esimest korda Iisraeli ajaloos (1Sm 2:12-17) kasutasid seda isikliku kasu saamiseks. Seepärast pole ka ime, et nad soovisid Jeesusest vabaneda, kes oli nende tehingutele muutunud reaalseks ohuks. Ning Jeesuse teguviis oli veel üks põhjus Tema teelt koristamise vandenõu pidamiseks (s 47).
Siiski tuleb siinkohal teha vahet preestrite klanni ja juutide kui rahva vahel tervikuna. Jeesus oli läbinisti juut, nagu olid ka jüngrid. Ka oli Jeesus endiselt väga populaarne tavainimeste seas, kes rippusid iga Tema sõna küljes (s 48) ning, teatud ajavahemikul oli see Talle kaitseks. Võimulolijad olid need, kes Temas ohtu nägid ning tema mõrvamise plaane haudusid. Ülejäänud Jeesus-liikumine jäi ustavaks Vana Testamendi õpetuse liinile, mille kohaselt oodati kord kõiki rahvaid pöörduvat Iisraeli Jumala poole (Js 56:1-8), samas kui “rahva juhid” (s 47) olid rohkem mures omaenda positsiooni pärast.
Kahjuks see, mis sündis juutide templis on juhtunud hiljem ja korduvalt institutsionaalses kristluses. Liiga paljud üksikisikud on olnud osa sellest. Ja mitte ainult templiturg pole see, mis vajab peapeale pööramist ning tühjaks peksmist.
Selle kommentaari autor: Nigel Wright