Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 22:1-23
Vandenõu Jeesuse tapmiseks1Aga lähenes hapnemata leibade püha, mida hüütakse paasaks,
2ning ülempreestrid ja kirjatundjad otsisid võimalust, kuidas Jeesust hukata, sest nad kartsid rahvast.
Juudas reedab Jeesuse3Aga saatan oli läinud Juuda sisse, keda hüüti Iskariotiks, kes oli nende kaheteistkümne hulgast,
4ja Juudas läks ja rääkis kokku ülempreestrite ja templivalvuritega selles, kuidas ta saaks Jeesuse ära anda nende kätte.
5Ja nad said rõõmsaks ja leppisid temaga kokku, et nad annavad talle raha.
6Ja Juudas nõustus ning hakkas otsima Jeesuse äraandmiseks parajat aega, mil rahvahulka pole ta ümber.
Jeesuse viimne paasasöömaaeg7Saabus hapnemata leibade püha, mil paasatall pidi tapetama,
8ja Jeesus läkitas Peetruse ja Johannese ning ütles: „Minge ja valmistage meile paasa, et me seda sööksime!”
9Nemad küsisid temalt: „Kuhu sa tahad, et me selle valmistaksime?”
10Tema ütles neile: „Vaata, kui te lähete linna sisse, siis te kohtate veekruusi kandvat inimest. Minge temaga kaasa sinna majja, kuhu ta sisse astub,
11ja ütelge selle maja peremehele: „Õpetaja ütleb sulle: Kus on võõrastetuba, kus ma võiksin süüa paasat oma jüngritega?”
12Siis too näitab teile suurt vaipadega kaetud ülemist tuba, seal valmistage!”
13Nad läksid ja leidsid nõnda, nagu Jeesus neile oli öelnud. Ja nad valmistasid paasasöömaaja.
14Ja kui tund tuli, istus Jeesus maha ja apostlid koos temaga.
15Ja ta ütles neile: „Ma olen südamest igatsenud seda paasat süüa teiega enne oma kannatamist,
16sest ma ütlen teile, ma ei söö seda enam, kuni kõik on läinud täide Jumala riigis.”
17Ja ta võttis karika, tänas ning ütles: „Võtke see ning jagage eneste vahel!
18Sest ma ütlen teile, mina ei joo nüüdsest peale viinapuu viljast, kuni Jumala riik on tulnud.”
19Ja ta võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile, öeldes: „See on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks!”
20Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: „See karikas on uus leping minu veres, mis teie eest valatakse.21Siiski, vaata, minu äraandja käsi on minuga lauas,
22sest Inimese Poeg läheb küll ära, nii nagu see on määratud, ometi häda sellele inimesele, kes ta ära annab!”
23Ja nemad hakkasid omavahel arutama, kes see küll võiks nende seast olla, kes seda kavatseb teha.
Paasapüha Uue Testamendi aegadel
Paasapüha juured on suures Egiptusest väljarändamises ning seda tähistati iga-aastaselt Jumalalt tulnud pääste mälestuseks (2Ms 12:24-28). See oli nii perekondlik pidusöömaaeg kui ka palverännaku pidusöömaaeg, milles sisaldus rännak kesksesse pühapaika (5Ms 16:1-6)
Jeesus ja tema perekond rändasid Jeruusalemma paasapühadeks, kui Jeesus oli 12. aastane ( Lk 2:41-42). Siit võime järeldada, et kogu tema perekond järgis seaduse nõudeid igapäevaselt, aga ka paasarännaku ajal, vaatamata sellele, et väikeste lastega ei olnud seda lihtne korraldada. Kõik meessoost pereliikmed pidid minema Jeruusalemma. Sinna oodati inimesi isegi väljapoolt Palestiinat.
Jeruusalemma kogunes paasapühade ajal tohutu rahvahulk. Juudi ajaloolane Josefus väidab, et tol ajal võis Jeruusalemmas olla üle 3 miljoni inimese. See on eriti suur arv, aga osutab ka sündmuse olulisusele.
Paasa söömaaega söödi tavaliselt pere keskel, kuigi Jeesus sõi seda ka koos oma lähedaste sõprade ning jüngritega. Enne söömaaega puhastati maja igasugusest pärmist ning pühitseti läbi hoolikate ettevalmistusriituste, mis hõlmasid näiteks ka rituaalseid pesemisi.
Söömaaeg koosnes röstitud lambast, hapnemata leibadest, kibedatest maitsetaimedest ning neljast karikatäiest veinist. Enne teise karika joomist, loeti uuesti Egiptusest väljarändamise sündmusi ning sageli tehti seda dialoogina isa ja poja vahel. Ka lauldi osa Hallelist (Psalmid 113-118).
Kui teine karikas oli jagatud, jagati leib. Karikas, mida evangeeliumis mainitakse, on ilmselt kolmas karikas. Ülejäänud osa Hallelist lauldi koos neljada karikaga (Matteus mainib selles kontekstis ka “kiituslaulu” Mt 26:30).
Selle kommentaari autor: Eduardo M Ramirez