Pühapäev, 2. Aprill 2017
Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 22
Ahastushüüd ja tänulaul1Laulujuhatajale: viisil „Koiduaegne emahirv”; Taaveti laul.
2Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid? Kaugel mu päästest on mu oigamissõnad.
3Mu Jumal, päeval ma hüüan, aga sa ei vasta, ja ööselgi, kuid ei leia enesele rahu.
4Ja ometi oled sina püha, kelle trooniks on Iisraeli kiituslaulud.
5Sinu peale lootsid meie esiisad, lootsid, ja sina päästsid nad;
6nad kisendasid sinu poole ja pääsesid, nad lootsid sinu peale ega jäänud häbisse.
7Aga mina olen ussike ja mitte mees, inimeste teotada ja halb rahva meelest.
8Kõik, kes mind näevad, irvitavad mu üle; nad ajavad suu ammuli, vangutavad pead:
9„Ta on kõik veeretanud Issanda peale; see päästku ta, kiskugu ta välja hädast, sest tal on ju temast hea meel.”
10Jah, sina oled see, kes tõi mind välja üsast, kes kaitses mind mu ema rinnal.
11Sinu hooleks ma olen jäetud lapsekojast, mu ema üsast alates oled sina minu Jumal.
12Ära ole minust kaugel, sest kitsikus on ligi, sest abimeest ei ole!
13Palju härjavärsse ümbritseb mind, Baasani sõnnid piiravad mind.
14Nad ajavad oma lõuad ammuli mu vastu nagu lõvi, kes murrab ja möirgab.
15Ma olen välja valatud otsekui vesi ja kõik mu luud-liikmed on koost ära. Mu süda on nagu vaha, ta on sulanud mu sisikonnas.
16Mu neel on kuiv nagu potitükk ja mu keel on kinni suulae küljes, surmapõrmu paigutad sa minu.
17Sest koerad ümbritsevad mind, tigedate hulk keerleb mu ümber; nad purevad mu käsi ja jalgu,
18ma võin lugeda kõiki oma luid. Nemad aga vahivad mulle otsa ja parastavad mind.
19Nad jagavad mu rõivad eneste vahel ja heidavad liisku mu kuue pärast.
20Aga sina, Issand, ära ole kaugel, mu vägi, tõtta mulle appi!
21Tõmba mu hing ära mõõga eest, koera käest mu ainuke!
22Päästa mind lõvi suust ja metshärgade sarvede eest! - Sa vastasid mulle! -
23Ma tahan su nime kuulutada oma vendadele, keset kogudust ma tahan kiita sind.
24Teie, kes Issandat kardate, kiitke teda, kõik Jaakobi sugu, austage teda! Ja värisege tema ees, kõik Iisraeli sugu!
25Sest ta ei pannud halvaks ega põlanud viletsa häda ega varjanud oma palet tema eest, vaid kuulis, kui ta kisendas tema poole.
26Sinu kohta käib mu kiituslaul suures koguduses, ma tasun oma tõotused nende ees, kes teda kardavad.
27Vaesed saavad süüa ning saavad kõhud täis; Issandat kiidavad, kes teda otsivad. Teie südamed elagu igavesti!
28Kõik maailma ääred tuletavad teda meelde ja pöörduvad tagasi Issanda juurde; ja sinu ette kummardavad kõik rahvaste suguvõsad.
29Sest Issanda päralt on kuninglik võim ja ta valitseb rahvaid.
30Kõik ilmamaa võimsad kummardagu tema ette; tema ette vajugu põlvili kõik, kes lähevad alla põrmu ja kelle hinge ta ei jäta ellu.
31Tulevane sugu teenib teda, Issandast jutustatakse tulevasele põlvele.
32Nad tulevad ja kuulutavad tema õigust, vastsündivale rahvale jutustades, et tema on seda teinud.
Kui loeme seda psalmi, siis avagem süda ja mõistus, sest see läheb tõeliselt sügavale.
Psalmist 22 peegeldub vastu kurb vaatepilt ristilöödud jumalamehest Jeesusest ning võime isegi kuulda tema meeleheitlikke karjeid. Jeesust eraldab Isast meie patt, ta on meie süü tõttu emotsionaalselt ja füüsiliselt mahajäetud.
Ka meie häbi pannakse tema peale (s 7-9), tema kannatus on teistele näitemäng, tema luud-liikmed on koost (s 15), tema keel kleepumas suulae külge (s 16). Pilkaja ümbritsevad teda ja heidavad liisku tema rõivastele (s 19). Ta on peaaegu alasti neil piinatundidel, võib-olla isegi kaotanud kontrolli oma keha funktsioonide üle.
Kes on kannatanud depressiooni all või näinud seda lähedalt, võivad kuulda neis salmides selle ehmatavat kaja. On see noore Taaveti lugu, kes peidab end koopasse, kui vaenlased ümbritsevad teda nagu metsloomad? Kas see on meie oma? Isegi kui see kõlab tuttavalt, mõistame, et Jeesus teab, mida oleme kogenud kõige pimedamal tunnil, ja Tema on läinud sealt edasi, läbi surma enda.
Esimesel lugemisel näib psalmi teise teise poole optimism kummalise ebakõlana, mis kuidagi ei sobitu selle väga realistliku kirjeldusega inimese meeleheitest. Jah, alates salmist 22 võtab psalm palvega täidetud pidutsemislaulu vormi, mis räägib päästest isegi surma lõugade vahelt. Laul räägib tõepoolest Messiast (vt Ap 2:30; Hb 2:12), sellest, mida Jeesus on meie heaks teinud.
Issand, ma palvetan kõigi eest, kes on täna meeleheites, kannatustes või üksi. Sa oled käinud seda teed enne, nii et ole nendega nüüd ja päästa nad. Aamen!
Selle kommentaari autor: Jennifer Turner