Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 116
Surmasuust päästetu tänu1Ma armastan Issandat, sest ta kuuleb mu häält ja mu anumist,
2sest ta on pööranud oma kõrva minu poole ja ma hüüan teda appi oma eluaja.
3Surma võrgud ümbritsesid mind, surmavalla ängistused tabasid mind, ma sattusin ahastusse ja muresse.
4Aga ma hüüdsin appi Issanda nime: „Oh Issand, päästa mu hing!”
5Armuline on Issand ja õige, meie Jumal on halastaja.
6Issand hoiab kohtlasi; ma olin nõder ja tema aitas mind.
7Pöördu, mu hing, tagasi oma hingamisele, sest Issand on sulle head teinud!
8Sest sina kiskusid mu hinge surmast välja, mu silmad silmaveest, mu jala komistusest.
9Ma loodan ikka käia Issanda ees elavate maal.
10Mina usun, seepärast ma räägin. Ma olin suures vaevas.
11Ma ütlesin oma kohmetuses: „Kõik inimesed on valelikud!”
12Kuidas ma tasun Issandale kõik tema heateod minu vastu?
13Ma tõstan üles päästekarika ja hüüan appi Issanda nime.
14Ma tasun oma tõotused Issandale kogu ta rahva nähes.
15Kallis on Issanda meelest tema vagade surm.
16Oh Issand, ma olen ju su sulane, ma olen su sulane, su teenija poeg; sa oled mu köidikud lahti päästnud!
17Sinule ma ohverdan tänuohvreid ja hüüan appi Issanda nime.
18Oma tõotused ma tasun Issandale kogu ta rahva nähes
19Issanda koja õuedes, sinu keskel, Jeruusalemm. Halleluuja!
Lugedes Taaveti võitlustest ja võitudest tekib silme ette pilt kirglikust ja vaprast mehest, kes ülistab ka Jumalat inspireeritult ning suure rõõmuga. Suur osa psalme (kuid mitte kõik), arvatakse olevat kirjutatud tema poolt. On üsna tõenäoline, et ta rajas poeetide ning heliloojate kooli, et julgustada oma rahvast veel paremini väljendama kogu inim-emotsiooni üheskoos oma Jumala ees.
Kui nooruses sain kristlaseks, siis veetsin päris palju aega kohalikus anglikaani kirikus. Mitmed asjad sealses jumalateenimises hämmastasid mind: näiteks see, kuidas lauldi psalme- aga ajapikku õppisin seda armastama, kõiki inimtunnete kõrg- ja madalhetki ja nende väljendusi psalmides.
Tänane psalm algab sügava isikliku meenutusega rõhuvatest ning eluohtlikest sündmustest, samas on see meenutus läbi põimitud tänulikkusega Jumalale Tema pääste ja headuse eest. Tänulikkus juhib laulja “Issanda koja õuedesse” (s 19) kiitma Tema nime oma rahva keskel. Psalmis 117 laieneb see kiitus hõlmates kogu inimkonna! Neid psalme võb lugeda kui kommentaare Taaveti elule, võitlustele ja võitudele, rõhumistele ja muredele. Täna, kui meie psalme kasutades Jumalat kiidame, teame, et Jumal on lasknud sündida meie Päästjal, kes põlvneb Taaveti soost, Taaveti linnast, ja liinist, kellele Jumal tõotas trooni juba tema esiisa, Taaveti kaudu, ning kes saab valitsema üle Jaakobi koja igavesti, kelle kuningriik ei lõpe iial! (Lk 1:32-33)
Meie võime ka neid kaht psalmi lugeda otsekui enda elu peegeldust: vaadates tagasi ajale mil meie jalad komistasid ning silmad olid täis pisaraid, kui olime ettevaatamatud ja maha rõhutud - ja küsida siis koos psalmistiga: kuidas ma tasun Issandale Tema heateod minu vastu? (s 12).
Selle kommentaari autor: Margaret Killingray